Suurte poodide soov minna üle standardiseeritud kastidele annaks märgatavat kokkuhoidu, aga toidutootjate hinnangul surutakse neile peale ootamatuid kulusid ja monopoolset teenusepakkujat.
- Standardiseeritud kastid vs hetkel kasutusel olevad kastid Foto: Erik Prozes
"Need asjad nipsust ei käi," ütles toiduliidu juht Sirje Potisepp, kelle sõnul prooviti juba aprillis öelda, et alates konkreetsest kuupäevast, ühe kuu pärast, peab minema ühesuguste kastide peale üle.
"Nii need asjad päris ei käi," kordas ta.
Teine tootjaid ühendav liit põllumajandus-kaubanduskoda tahab, et tarnijatele võimaldataks mõistlik üleminekuaeg, mis võtab arvesse tarnija investeeringu suurust ega oleks vähem kui kaks aastat.
Kaupmeeste liit ehk siis suured jaeketid on ühtlustatud suurusega kaste kõigile toidutoodetele soovinud rakendada juba aastaid, nende hinnangul pakuks see majanduslikku kokkuhoidu ja ka keskkonnasäästlikku lähenemist. Eesti suurima poeketi Coopi juhi Jaanus Vihandi sõnul on praegu teema põhjalikuks kommentaariks veel toores, kuid standarditest saadav sääst võiks ulatuda tarneahelas kolmandikuni.
"Milleks seda üldse teha? Osaliselt samal põhjusel, miks on kehtestatud standard kilogrammi, kilomeetri ja liitri jaoks. Või antud valdkonnas kitsamalt EUR-aluse standard. Efektiivsus ja kokkuhoid eri mõõtude vaheliste konfliktide vähenemise arvel, oluline loodushoid ühekordselt kasutatava pakendimassi vähendamise läbi," rääkis Vihand.
Loe
Äripäevast pikemalt, mis tootjate peamised vastuargumendid.
Seotud lood
Selveri pagarilettide küpsetusjuhi Irina Kaganskaja sõnul on viimastel aastatel pagaritoodete müük märkimisväärselt kasvanud. Eriti menukaks on osutunud käsitsi valmistatud ciabatta'd ja focaccia'd oliividega.