Autor: Kaubandus.ee • 26. oktoober 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tekstiiliprügi on kasvav probleem ning kiirmood on kaasa toonud madalad hinnad ja sageli madala toote kvaliteedi, kuid samal ajal on kasvanud inimeste sissetulekud: riideid ostetakse rohkem, kantakse vähem ning asjad kuluvad kiiresti. Maailmas saadetakse igas sekundis prügimäele üks rekatäis riideid.

“EL-is kogutakse vaid 25% kasutatud riietest korduskasutuseks või materjalina ümbertöötlemiseks, ülejäänu lõpetab oma elu prügimägedel või põletites,” selgitab Uuskasutuskeskuse volinike kogu liige ja ringmajanduse nõustaja Kerli Kant Hvass.

“Jätkusuutliku disainerina olen aastaid vaadelnud moetööstuse ülejääki toormaterjalina ja otsinud erinevaid lahendusi loodud materjali võimalikult pikalt ringluses hoidmiseks. Siin on kaks olulist võimalust - väärtustav taaskasutus (ik. upcycling) ja ümbertöötlus (ik. recycling),” ütleb disainer Reet Aus. Tema sõnul on koostöö pikaajalise arenduse tulemus, kus tarbimisjärgse materjali ringlusse toomisel astutakse üheskoos järgmine samm. “Meie katsetused ümbertöödeldud lõngaga on jõudnud nii kaugele, et Reet Aus kollektsioonis on nüüdseks Upcycled toodetele lisaks ka Recycled kudumid. Selle meetodi rakendamine loob võimaluse hoida ringluses ka kasutatud rõivad uue materjali kujul.”

Uuskasutuskeskuse sõnul tuleb rääkida keskkonnast ja ringmajandusest moe kontekstis, sest moe tarbimine on aastatega suurenenud ja see on kaasa toonud kasvava tekstiiliprügi probleemi. Muutusi on vaja nii tarbija, ettevõtete kui poliitilisel tasandil. „Tänane globaalne rõiva- ja tekstiilitööstus on väga ressursimahukas ja reostab keskkonda,“ ütleb Hvass. Tema sõnul põhineb suur osa moest täna põhimõttel: võtame toormaterjali, toodame sellest rõiva, kanname seda ja siis viskame minema, kuid esimesi samme tasuks teha ringmajanduse suunas, kus tooted disainitakse kauakestvateks ning nende eluea lõpus saab need suunata materjali ümbertöötlusse ja seda võimalikult ressursisäästlikult.

„Uuskasutuskeskuse eesmärgiks on suunata inimeste kappidesse seisma jäänud asjad korduskasutusse (ik. reuse) läbi meie kauplustevõrgu, või materjali ümbertöötlusesse (ik. recycling) läbi koostöö partnerite. Täna puudub Eestis võimekus suures koguses ja erineva koostisega tekstiilimaterjalide ümbertöötlemiseks ja seetõttu teeme koostööd rahvusvaheliste partneritega, aga tulevikus näeme, et Eestis võiks selline võimekus olla endal tuginedes meie traditsioonidele ja positsioonile tarneahelas,“ selgitab Hvass.

„Meil on hea meel ühendada jõud Reet Ausi ja Uuskasutuskeskusega, et teha keskkonda hoidvasse elustiili panustamine senisest veelgi lihtsamaks,“ ütleb Stockmanni Tallinna kaubamaja direktor Marge Türner. „Keskkonnasäästlik ning vastutustundlik tarbimine on Stockmanni jaoks oluline väärtus. Kasutatud teksariiete kogumine, nende korduskasutusse ja ümbertöötlusesse suunamine, mille tulemusena need reaalsete rõivastena tagasi poodi jõuavad, on kahtlemata jõuline panus vastutustundliku ostukogemuse pakkumiseks,“ selgitab Türner.

Kõigi abiga valmib koostöös Stockmann + Reet Aus + Uuskasutuskeskus kasutatud teksariidest uus kudumite kollektsioon.