Autor: Priit Pokk • 30. jaanuar 2019

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"Laias plaanis ütlen, et jaekaubanduses on e-pood muutumas sama tähtsaks, nagu juba 15–20 aastat tagasi vaadati ettevõtete veebilehe olemasolu," rääkis digiagentuuride Levipro ja Wink arendusjuht Ants Liivat Äripäeva raadio saates "Kasvukursil". "Jaekaubanduses on praegu sama trend: peab olema veebiväljund ning kui tahad tõsisema kauplemise peale mõelda, on e-pood vajalik," lisas ta.

Mõtle kliendile

E-poe loomisel on kõige tähtsam mõelda kasutajasõbralikkusele. "Mõnikord peaks see olema üles ehitatud e-kataloogina, näiteks eriti kallite toodete puhul, mida kohe ei olda valmis pangalingiga maksma," selgitas Liivat. "Toode peaks igal juhul mingil kujul internetis olemas ja näha olema," rõhutas ta. Sellesse kategooriasse kuuluvad näiteks autod, mida ilma nägemata koheselt ostma ei olda tavaliselt valmis, kuid kataloogis toote näitamine aitab siiski mõõta huvi selle järgi, palju selle pealt soovitakse proovisõidule tulla.

Samuti tuleks e-poe loomisel ja arendamisel tähelepanu pöörata sellele, kuidas kaup kliendini jõuab ja kui suur on sellega kaasnev lisakulu. "Kui inimene saab tellimuse vormistamise lõppfaasis teada, et talle rakenduvad lisamaksud ja transpordikulu, millega pole arvestatud, siis see tekitab tuska," tõdes Liivat. "Eriti kui 5eurosele tassile lisandub 20 eurot, siis suure tõenäosusega sellest e-poest naljalt enam kaupa ei tellita."

Liivati sõnul tahab klient kohe teada, kui palju tellimuse kohaletoimetamine maksma läheb. Eriti oluline on see siis, kui kaup tellitakse välismaalt, kust transport on tõenäoliselt kallim. "Rusikareegel on see, et ütle oma tarbijale võimalikult varajases ostufaasis ära, kui palju konkreetse tellimuse kohale toimetamine maksma läheb," rõhutas Liivat.

Lisaks tuleb e-poe loomisel silmas pidada, et inimesed on harjunud kasutama juba väljatöötatud lahendusi. "Teatud uusi ja unikaalseid asju pole mõtet proovida. Eristumine on hea, kuid teerajaja olemine ei lähe üheksal juhul kümnest hästi," arvas Liivat. Eristuvate lahenduste juures on tähtis mõelda ja monitoorida, kas lahendust ka tegelikkuses kasutatakse nii, nagu on mõeldud. Selleks on võimalik kasutaja hiireliigutusi virtuaalselt jälgida ning teha kindlaks kohad, kus hiir jääb seisma ja kasutaja satub segadusse. Nii saab näiteks kindlaks teha, kus jäi ost pooleli ja saada aimu selle põhjustest.

Loe pikemalt Äripäevast, mida silmas pidada e-poes tooteid välisturule müües.

E-poe kujundamisest saab kuulata pikemalt Äripäeva raadio uuest järelkuulamise keskkonnast.