Autor: Kaubandus.ee • 14. veebruar 2019

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Uuringu ühe autori, OSKA analüütiku Anneli Leemeti sõnul ei ole müügitulu kaupluse ruutmeetri kohta kasvanud müügipinna lisandumisega samas tempos. „Müüja-klienditeenindaja palgakasv on aga viimastel aastatel olnud väiksem kui Eestis keskmiselt“, selgitas Leemet.

Uuringu järgi müüja-klienditeenindaja õppureid kutsehariduses jagub, kuid nad ei lähe erialasele tööle või püsivad seal lühikest aega. Jaekaubandus on noortele tihti esimeseks töökohaks, kust mõne aja pärast edasi liikuda. Probleemiks on madal palgatase ning ebasobivad töötingimused. Ettevõtjad ei väärtusta niivõrd erialast haridust vaid sobivaid isikuomadusi ja üldoskusi, väljaõpe toimub töökohal.

Tööjõupuudus soodustab innovaatiliste tehnoloogiliste lahenduste kasutuselevõttu, protsesside jätkuvat automatiseerimist ja iseteenindusvõimaluste, nt nutikassad ja e-poed, laienemist.

Aastani 2028 väheneb kaubanduses, rentimises ja paranduses hõive 2 %. Eelkõige jääb vähemaks teenindajate ja tarbeesemete parandusega seotud töökohti, samuti ametikohti hulgikaubanduses. Kaubanduses ei jagu tulevikus väljapanekute spetsialiste ning tootejuhte.

OSKA kaubanduse, rentimise ja paranduse uuringus analüüsiti tööjõu- ja oskuste vajadust aastani 2028 ning esitati ettepanekud haridussüsteemile, kuidas seda täita.

Tuleviku tööjõu ja oskuste prognoosisüsteem OSKA koostab aastaks 2020 kõigil elualadel Eesti tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoosid ning võrdleb neid pakutava koolitusega kutse- ja kõrghariduses ning täienduskoolitustes.

OSKA uuringuid koostab Kutsekoda Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.