Autor: Maarit Eerme • 14. juuni 2019

Uuringu tellinud Toiduliidu juht Sirje Potisepp sõnas, et tootjate jaoks muutub ajas aina olulisemaks see, kuivõrd hästi suudavad nad tajuda ja vastata turu ootustele ning teha ära eeltöö, et klient valiks poes just tema toote. Potisepa sõnul on vaid kondiitritooted need, mille puhul tehakse ostuotsus pigem poes kohapeal.

Emori uuringujuht Aivar Voog rääkis, et viimase viieteistkümne aasta jooksul on toidukaupade ostusagedus vähenenud oluliselt. Kui 2000ndate alguses käidi 4,1 korda nädalas poes, siis 2019. aastal külastatakse toidukauplust 3,5 korda nädalas. „Toidukaupade ostmine ilmselt ei ole kõige parem meelelahutus enam ning tarbijad püüavad optimeerida oma poeskäimist,“ ütles Voog.

Uuring näitab toidugruppide kaupa, milliste toitude ostmist planeeritakse ette ja mida ostetakse spontaanselt. Samuti põhjused, mille järgi neid otsuseid tehakse. Kui juba varasemalt on teada, et inimesed on aina hinnatundlikumad, siis oma rolli mängib ka harjumus, usaldus kaubamärgi vastu, maitse, tervislikkus, värskus ja pakend.

„Kõige enam on inimesed viimase kuu jooksul poest ostnud leiva- ja saiatooteid (95% inimestest), järgnevad piimatooted (90%) ning lihatooted (82%). Valmistoitude osakaal jäi kõigis tootegruppides alla 50%,“ ütles Voog.

Tarbijad teevad hinna põhjal valiku järgmistes kategooriates: juust, õlu, värske liha, valmis lihatooted, maiustused ja värske kanaliha. „Need on tarbijate jaoks kõige hinnatundlikumad tooted,“ sõnas Voog. Ta lisas, et kuna tarbija külastavad nädalas erinevaid toidukauplusi, siis tehakse enne poodi minekut hinnavõrdlusi, kus tooted soodsamalt kätte saab.

Bränd on tarbija jaoks oluline:

-Jahu

-Ketšup

-Piim

-Puljong

Bränd ei ole tarbija jaoks oluline:

-Kondiitritooted

-Smuutid

-Kaupluste küpsetusleti tooted

Kui planeeritud ostuotsuse põhjenduseks olid peamiselt isu konkreetse toote järele, harjumus ja usaldus kaubamärgi vastu, siis impulsiivsete ostuotsuse põhjenduseks olid peamiselt sooduspakkumised ja hind, samuti isu konkreetse toote järgi.

„Meie kauplustes on kodumaiste toodete sortiment väga lai ning kui lisada sinna ka välismaised, mis sageli on odavamad, siis ongi tarbijal keeruline valikut teha,“ sõnas ta. „Inimeste ostueelistuste puhul mängivad rolli ka tootja tuntus ja hea hinna ning kvaliteedi suhe,“ ütles Potisepp.

Eesti jaekaubanduse turul jõudsalt tegevust laiendava Coopi turundusdirektori Andres Lemberi sõnul on nende kliendid keskmisest lojaalsemad. „Coopi kliendiprogrammiga liitunute keskmine ostude arv nädalas ei ole viimastel aastatel langenud,“ ütles Lember.

Coop kombineerib edukalt traditsioonilisi ja kaasaegseid viide, kuidas kliente teenindada. „Kui poe pakkumiste kohta info hankimisel on jätkuvalt esikohal paberkandjal kliendileht, siis poes tasumiseks eelistavad kliendid aina enam nutikaid iseteeninduskassasid.“ Lember rõhutas, et inimestega tuleb suhelda traditsioonilisel viisil, siis nad austavad sind.

„Suurima tõusu on Coopi ketis aastaga läbi teinud valmistoidud, mida ostetakse 16% rohkem. Inimesed hindavad tervislikkust, aga ära ei tohi unustada ka armastatud maitseid,“ ütleb Lember.

Mida Coopi klient rohkem ostab?

(2017. aasta lõpp vs 2019. aasta algus)

Valmistoit +16%

Puu- ja juurvili +6%

Leib-sai +5%

Juustud +4%

Värske liha +3%

Veed +3%

Piim +2,9%

Sink-vorst +2%

Lisaks tootegruppidele küsiti inimestelt ka nende eelistusi seotult Eestis toodetud toiduga. 83% Eesti elanikest eelistab sisseoste tehes kodumaiseid toiduaineid kuid see on langenud 7% võrra. Suurim eelistuse langus on toimunud nooremapoolsete, ehk alla 34 aastaste vanusegrupis. Sama näitas kevadel ka Konjuktuuriinstituudi läbiviidud küsitlus.

Tootjabrändi kvaliteeti hinnatakse kõige kõrgemalt Gustavi, Kalevi, Alma, Salvesti puhul. Soodsaimatena tajutakse Kikast, Oliviat, Tartu Milli, Almat ning Maks ja Mooritsat.

Uuring viidi läbi veebiintervjuudena ning selles osales 776 inimest vanuses 15–75 aastat.