Autor: Äripäev • 13. märts 2020

Riik võib erakorralistel asjaoludel kehtestada eriolukorra, mis annab valitsusele laialdased volitused, näiteks saab riik piirata inimeste liikumisvabadust, sundvõõrandada või võtta sundkasutusse inimeste vara või sundida nad eriolukorra lahendamiseks tööle.

Eesti Vabariigi ajaloos pole kordagi kehtestatud eriolukorda. See on üks põhjus, miks otsusele jõudmine võttis valitsuselt täna pea kümme tundi arutamist. Palju juriidilisi aspekte vajas kaalumist, eelkõige oli küsimus, kas mingeid tegevusi on võimalik teha ka ilma eriolukorda välja kuulutamata.

Äripäevale teadaolevalt andis viimase tõuke eriolukorra kasuks otsustama terviseameti edastatud info, et nüüdseks on Eestis kinnitatud koroonaviiruse riigisisene levik. See tähendab, et kui senised nakatunud olid haiguse kaasa toonud väljaspoolt Eestit, siis nüüdsest on selge, et viirus levib Eestis sees.

Ametlik info: eriolukord kestab 1. maini

Valitsus kuulutas seoses koroonaviiruse pandeemilise levikuga maailmas ja viiruse tõenäolise Eesti-sisese leviku laienemisega riigis välja eriolukorra. Eriolukord kehtib 1. maini 2020, kui valitsus ei otsusta teisiti, teatas valitsus.

Elukorralduse muutus puudutab muu hulgas koole, kultuurielu ja laevareise. Korraldada ei tohi avalikke üritusi.

„Valitsuse absoluutne prioriteet on kaitsta kujunenud olukorras Eesti inimeste tervist,“ rõhutas peaminister Jüri Ratas. „Eriolukord on vajalik, et Eestis kõige tõhusamalt koroonaviiruse leviku vastu seista. Riik peab saama kodanikele anda selgeid ja vajadusel kohustuslikke korraldusi, mis aitaksid viiruse levikule piir panna.“

Peaminister lisas, et üksnes riigi tegevusest kriisist ülesaamiseks enam ei piisa. „Oleme jõudnud olukorda, kus iga inimene peab panustama rahvatervise kaitseks. Mõistan ebamugavust, mida eriolukorra väljakuulutamine meile kõigile tekitab, kuid kaalul pole ainult inimeste tervise, vaid ka elude kaitse.“

Samuti ütles Jüri Ratas, et kuna viiruse levik on kompleksne nähtus, millel on mõju paljudele erinevatele Eesti eluvaldkondadele, siis nõuab sellega tegelemine erakorralisi meetmeid. „Rahvatervise kõrval on eelkõige oluline tagada viiruse levikuga seotud majanduse probleemidega seotud olukordade tõhus ja operatiivne lahendamine,“ lausus peaminister.

„Viiruse levikust põhjustatud hädaolukorda ei ole võimalik enam lahendada ilma hädaolukorra seaduses sätestatud juhtimiskorraldust rakendamata,“ lisas ta.

Ettepaneku kuulutada välja eriolukord tegi valitsuskomisjon, mida juhib peaminister. Valitsuskomisjon koguneb uuele istungile reedel, 13. märtsil.

Homme kell 9 toimub Stenbocki majas pressikonverents, kus osalevad peaminister Jüri Ratas, siseminister Mart Helme, välisminister Urmas Reinsalu ning sotsiaalminister Tanel Kiik.

Eriolukord puudutab järgnevat:

Avalikud kogunemised

Keelatud on kõik avalikud kogunemised.

Õppetöö haridusasutustes

Alates esmaspäevast, 16. märtsist tuleb koolides peatada tavapärane õppetöö ning viia see üle kaug- ja koduõppevormile.

Kõikides algkoolides, põhikoolides, gümnaasiumides, kutsekoolides, kõrgkoolides ja ülikoolides valmistada ette homme, 13. märtsil asutusesisene infopäev, kus jagatakse juhiseid ja materjale õppetöö edasiseks korraldamiseks.

Ülikoolides ja teadusasutustes jätkub teadus- ja arendustegevus.

Erivajadustega õppurite haridusasutuste õppetööd käsitletakse eraldi.

Lasteaedade ja lastehoiu lahtioleku ja töökorralduse otsustab kohalik omavalitsus või muu lasteaia pidaja.

Alates esmaspäevast, 16. märtsist tuleb peatada huvihariduse andmine.

Selline hariduselu korraldus kehtib kuni olukorra muutumiseni. Meetmete vajalikkust hinnatakse iga kahe nädala järel.

Piir ja rahvusvaheline reisilaevaliiklus

Piiriületuspunktides kehtestatakse sanitaarkontroll tuvastamaks inimeste koroonaviiruse haigussümptomeid.

Samuti peavad inimesed riiki sisenemisel hakkama täitma ankeete, et oleks võimalik kindlaks teha nende viibimise päritolu.

Lennujaamades ja sadamates kehtestatakse sanitaarkontroll ning viiakse sisse ankeetide täitmise nõue sarnaselt maismaa piiripunktidele.

Liinil Tallinn-Stockholm-Tallinn tuleb peatada kruiisireiside müük.

Koostöös laevafirmaga töötatakse välja ja rakendatakse meetmed viiruse leviku piiramiseks.

Riskipiirkonnad

Sotsiaalministeerium ja välisministeerium vaatavad igal hommikul üle, mis on kõrge ja keskmise riskiga piirkonnad maailmas.

12. märtsi seisuga on need riigid: Hiina, Itaalia, Iraan, Lõuna-Korea, Prantsusmaa vastavad departemangud, Saksamaa liidumaad, Tirooli liidumaa Austrias, Jaapan, Singapur ja Hispaania – Madrid, Kataloonia ja Baskimaa. Nendest riikidest tulevad Eesti elanikud ja välisriigi kodanikud peavad olema 2 nädalaks karantiinis.

Muu elukorraldus

Raamatukogud jäävad avatuks vaid piiratud ulatuses.

1. maini suletakse külastajatele muuseumid ja kinod. Etendused, kontserdid ja konverentsid on keelatud.

1. maini on keelatud spordivõistlused.

Sotsiaalhoolekandeasutustes, haiglates ja kinnipidamisasutustes hakkab kehtima külastuskeeld.

"Kõik lapsevanemad ja koolid peaksid valmistuma selleks, et esmaspäevast on kõik koolid suletud, kõik huvikoolid, kutsekoolid ja ülikoolid," ütles valitsuse istungilt "Aktuaalse Kaamera" otse-eetrisse läinud haridusminister Mailis Reps. Tegemist on valitsuse otsustega, mida ei ole veel vastu võetud, aga mille rakendumises on jõutud üldisele arusaamale.

Lasteaiad Repsi sõnul kõik ühe korraga kinni ei lähe, nende sulgemine sõltub iga lasteaia puhul konkreetsete haigusjuhtudega.

Repsi sõnul tuleb arvestada, et nii maanteedel kui laevadel taastatakse täielik piirikontroll. Samuti jätkub kaubavedu nii nagu praegu.

Saaremaal tuvastatud puhangu järel on räägitud ka saare täielikust isoleerimisest, kuid seda samuti ei tule, küll aga muutub praamiliikluse korraldus, lisas ta.

Kaubanduskeskuste osas on Repsi sõnul probleem see, et sinna võivad koguneda noored, kelle koolid on kinni pandud, mida ilmselt keegi ei soovi. Samas ei ole kavas sulgeda kaubandusvõrku väljaspool toidupoode, kinnitas ta. "Keskused hakkavad toimuvat ise korrigeerima," ütles ta.