Aktsiiside langetamine on strateegiliselt oluline samm toidutööstustele

„Elekter, kütus ja maagaas on olulised sisendid kodumaisele toiduainetööstusele, mille konkurentsivõime toetamine on strateegiliselt oluline toiduainetega varustatuse ja sisemaise põllumajandustoodangu realiseerimise seisukohalt,“ rõhutas Toiduliidu juhataja Sirje Potisepp.

„Eelnevate aastate mastaapsed kaudsed maksutõusud gaasi-, elektri- ja kütuseaktsiisi näol, raskeveokimaksu, teekasutustasu jms näol, on väljendunud toodete lõpphindades ja viinud Eesti toiduainete ja jookide hinnatõusu liidriks Euroopas. Olukorras, kus paljud inimesed on juba töö kaotanud ning lähituleviku prognoos on töötuse järsk kasv, muutuvad esmakulutuste (eluase, toidu- ja jookide) hinnad inimestele üliolulisteks,“ lisa Potisepp.

Maagaasi aktsiisimäär on tõusnud kuue aastaga 3,4 korda, tõus jätkus aasta algusest veel 25% võrra. Juba enne viimast tõusu oli Eestis gaasiaktsiisi määr võrreldes naaberriikide Läti ja Leeduga kordi kõrgem (Lätis on 5,67 €/1000m3 ja ja Leedus 17,38 €/1000m3 vs Eesti 79,14 /1000 m3 2020). Seega on maagaasi (ja elektrienergia) hind toidutööstuste jaoks kallim kui naaberriikides. Statistilistele andmetele tuginedes oli kogu tööstussektori gaasitarbimine ca 1 TWh, millest toiduainete ja joogitootmine moodustas ca 0,3 TWh.

Samuti mõjutab diislikütuse kõrge hinnatase võrreldes teiste Euroopa riikidega, eriti Läti ja Leeduga, logistikatasusid ja transpordihindu.

„Eesti toiduainetööstus on töötleva tööstuse üks suurimaid sektoreid, toiduainete toodangust eksporditakse pea 35%. Oleme seisukohal, et tootmissisend energia näol peab olema toidutööstusele konkurentsivõimeline ja andma võimaluse kasvatada eksporti ehk toidutööstused peavad olema võrdsel konkurentsipositsioonil nii sise- kui välisturgudel. Vastasel korral on tagasilöögid möödapääsmatud. Eesti toidutööstuste konkurentsivõime on võrreldes naaberriikidega aga väga madal,“ ütles Potisepp.