Autor: Helen Külaots • 10. veebruar 2021

Eestlane sööb liiga vähe valget kala

“Kui ma kuus aastat tagasi kalaletiga alustasin, oli mu suur salamissioon panna eestlased rohkem valget kala sööma. See on meil rikkaliku valikuna sees, aga müüginumbrid liiguvad ülespoole väga visalt,” ütleb Selveri tootmisjuht Aimar Kann.

Selveri kalalett

Hiljuti Kantar Emori poolt läbiviidud uuring näitas, et turul olevate jaekaupmeeste seast hindavad tarbijad kõrgelt justnimelt Selveri kala- ja lihaletti. Aimar Kann avab selle tiitli telgitaguseid: mis teeb nende leti heaks ning mida kliendid sealt põhiliselt valivad.

Millele kalaletis tähelepanu pöörate, et tarbijate silmis selline tunnustus ära teenida?

Oleme läinud seda teed, et müüme peamiselt kõrge kvaliteediga värsket jahutatud kala. Hoiame letid alati atraktiivsed ja pakume rikkalikku valikut, et kalaletis oleks peale lõhe ja forelli veel erinevad valged kalad, mereannid ja omatoodang: kindlasti graavilõhe, erinevate marinaadidega lõhefileed ja midagi, mille tooraineks ei ole lõhe või forell. Meil on kalalett viiekümnes kaupluses ja need pinnad on kõik erineva suurusega – Järvel on lett üle 10m, väiksemates majades 1,5m, sellest sõltub ka valiku suurus.

Kui tihti konkurentidel silma peal hoiate?

Aeg-ajalt ikka, aga üldiselt ajame oma asja ja väga teistele ei keskendu. Meil on oma nägemus, milline üks hea kalalett olla võiks ja kuidas seda teostada.

Mida tarbija praegusel ajal liha- ja kalaletist enim otsib?

Kalaletist ikka lõhet ja forelli, nii fileena, roogituna kui ka sellest valmistatud toodangut. Möödunud aastal oli punase kala maailmaturu hind soodne ja see suurendas ka tarbimist. Sellel on aga omakorda varjukülg: teisi kalu osteti vähem. Eestlane pole nii suur kalasööja, et ostaks korraga mitut eri sorti. Valmistoodangust müüme hästi värsket graavikala.

Lihast eelistatakse sealiha – aastaringselt müüb hästi kaelakarbonaad, talvel pisut rasvasem liha (välisfilee kamaraga ja peekon), suvel lisaks kaelale näiteks baby back searibi. Linnuliha ostetakse letist vähe.

Oma kogemusest võin öelda, et inimeste toiduharjumused on väga konservatiivsed. Aastatega oleme harjunud sööma lõhet ja muud eriti ei proovi. Nii ka lihaletis, näiteks maitsestatud lihadest müüvad eelkõige klassikalised tooted: äädikamarinaadis sašlõkk, barbeque-ribid jne. Kui aga teeme väikese “kiiksuga” toote, siis seda ei julgeta osta, ehkki see võib olla väga maitsev. Meenub lugu, kus üks paar imetles põnevusega leti ääres meie erinevates marinaadides lihasid, kui aga ostmiseks läks, valisid nad ikka klassikalise BBQ marinaadi.

Paljud huvitavad tooted lähevad valikust kiiresti välja, sest nõudlus nende järgi on väike. Eestlane vajab harjumiseks kõvasti aega, aga iga kord ei jõua seda aega ära oodata.

Väga palju loeb ka toote väljanägemine ja värv: punane ja roheline marinaad müüvad hästi, pruunikad jms üldjuhul tagasihoidlikumalt. Ostuotsus tehakse tihti ära ainuüksi marinaadi värvuse põhjal, kuigi ka mitte nii atraktiivse välimuse taga võib peituda väga hea maitse.

Kui tihti juhtub, et kala läheb letil seistes vanaks ja tuleb ära visata?

Meie eesmärk on müüa kala värskena. Kalameister hindab igal hommikul letti pandavad tooted üle ja vaatab, kas kala on väärt letti panekut või mitte. Punase kalaga probleemi üldiselt ei ole, aga valget kala ja mereande tuleb üsna sagedasti alla hinnata ning esineb ka mahakandmist. Allahindlus ei tähenda, et kala on kohe halvaks minemas: teeme seda kohe, kui näeme, et ilmselt enne järgmise partii tulekut me kogust maha ei müü. Meie huvi pole müüa viimase kuupäevaga hästi odavat kala – selle üle pole õnnelikud ei klient ega ka meie ise.

Jaga lugu
Kaubandus.ee toetajad:
Maarit EermeKaubandus.ee juht-toimetajaTel: 51 44 884
Cätlin PuhkanKaubandus.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700
Kristina Madisson-LahtKaubandus.ee ajakirjanikTel: 55 656 354