Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Internetipettused on jätkuvalt probleemiks – tarbijate arvelt teenitakse miljoneid
Sageli eeldatakse, et internetis levivad pettused ja petuskeemid on vaid kergeusklike jaoks. Ometi langeb iga päev interneti teel levivate pettuste ohvriks mitmeid inimesi. Euroopa Komisjoni andmetel on viimase kahe aasta jooksul kogenud veebipettusi 56% Euroopa Liidu täiskasvanud elanikest. Millistest pakkumistest tasub eemale hoida, selgitab EL tarbija nõustamiskeskuse juhataja Kristina Tammaru.
Internetipettuste alla ei kuulu vaid tõsised finantspettused või isikuandmete kuritarvitamine. Ebaausad kauplemisvõtted, lepingulõksud ning fiktiivsed e-kaubamajad on peamised pettused, mida tarbijad igapäevaselt kogevad. Väga kerge on tellida tooteid ja teenuseid kogu maailmast vaid mõne hiireklõpsuga – see on internetist ostmise suur eelis. Paraku käib sellega kaasas suur kuritarvituste oht. Veebis oste tehes on pettusi kõige kergem tuvastada ja vältida, kui tunda tarbijaõigusi ja teada, millised kauplemisvõtted on keelatud.
Tunne ära lepingulõksud
Lepingulõks on olukord, kus tarbija teeb tehingu, sooritab ühekordse ostu või kasutab „tasuta“ pakkumist, tajumata, et ta seob ennast pikemaajalise lepingu või maksekohustusega. Reeglina on teave täiendavate maksete kohta pakkumises küll esitatud, kuid see on raskesti märgatav. Selleks kasutatakse kas muust tekstist väiksemat kirjasuurust, visuaalselt vähemmärgatavaid värve või paigutust. Lepingulõksude taga olevad firmad teenivad tarbijatelt mitu miljonit eurot aastas.
Tavaliselt iseloomustab lepingulõkse „eripakkumine“ ja „tasuta prooviperiood“. Näiteks sotsiaalmeedias levivad soodushinnaga või tasuta „imetooted“, mida tellides jääb tarbijale märkamata, et ta annab nõusoleku aastasele tellimusele koos maksekohustusega.
Tellimuslõksude ära tundmiseks tuleb enne tehingu tegemist lugeda läbi kõik lepingutingimused, sh small print ehk väikeses kirjas esitatud teave ja lisaks veenduda, et pakkuja kohta on olemas reaalsed kontaktandmed ning ärinimi.
Ebaausad kauplemisvõtted seisnevad tarbija survestamises
Ebaausat kauplemisvõtet iseloomustab kas eksitav teave, olulise teabe varjamine või pakkumise agressiivne stiil. Eelkõige on selliste pakkumiste eesmärgiks panna tarbija tegema ostuotsust, mida ta ei teeks, kui tal oleks teada kogu teave pakutava kauba kohta.
Et vältida lõksu langemist, tuleb ära tunda survestusvõtteid, mida müügis kasutatakse:
• pakkumiste taga oleva ettevõtte päritolu ei ole üheselt mõistetav
• tooteid või teenust reklaamitakse kui ainukordset võimalust
• toote kohta väidetakse näiteks, et see on „ainus toode, mis pakub tõhusat kaitset“, „ainus koduseks kasutamiseks mõeldud testikomplekt“ või müüakse seda justkui „turu madalaima hinnaga“
Hetkel kuum
• väidetakse, et tooteid on piiratult, kasutades väljendeid „ainult täna“, „kaup väheneb kiiresti“, kuigi antud reklaam on sotsiaalmeedias pidevalt näha.
Fiktiivsed e-kaubamajad
Fiktiivsed e-kaubamajad loovad mulje nagu oleks tegemist veebipoega, kuid tegelikkuses ei ole pakutavaid kaupu kauplejal olemas ega ka kavatsust peale raha laekumist midagi tarnida. Seega tuleb alati kindlaks teha, kas tegemist on legaalse e-poega. Eelkõige veenduda, et kaupleja kontaktandmed on leitavad ja korrektsed. Kui lehel puudub kaupleja e-postiaadress ning ühenduse võtmiseks on avaldatud vaid kontaktivorm, kuhu tarbija saab sisestada enda andmed ning küsimuse või tagasiside, tuleks ostust loobuda. Kui veebipoega puudub varasem kogemus, tasub internetist kindlasti otsida teiste tarbijate kommentaare ja hinnanguid ning kahtluse korral ostu mitte sooritada.
Võimalikud näpunäited fiktiivse poe ära tundmiseks:
• Küsige kauplejalt küsimusi – enne ostu sooritamist tasub küsida kauplejalt kas e-kirja või telefoni teel mõni täpsustav küsimus kauba omaduste või müügitingimuste kohta. Nii saab teavet selle kohta, kas kaupleja kodulehel esitatud kontaktandmed üldse kehtivad ning kas kauplejal on tahtmist tarbija pöördumistele reageerida.
• Liiga hea, et olla tõsi – alati tasub meeles pidada, et uskumatult soodsatesse pakkumistesse ei tasu uskuda. Liiga atraktiivse Interneti-kaubamaja taga võib peidus olla tegelikult pettur, kelle eesmärgiks on inimestelt raha väljameelitamine.
• Lugege hoolikalt veebiaadresse ja veebilehtede pealkirju ning ärge ostke midagi veebilehtedelt, millel esineb süstemaatiliselt kirjavigu. Neid kasutatakse sageli selleks, et veebisaidi haldajate algoritmid neid ei tuvastaks.
Enimloetud
Viimased uudised
Konverentsid ja koolitused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kaubandus esilehele
