Pakendiaruandluse audit ootab ees paljusid kaubandusfirmasid

13. veebruaril võttis riigikogu vastu valitsuse algatatud jäätmeseaduse, pakendiseaduse ja tubakaseaduse muutmise seaduse (665 SE), millega võeti üle ka ELi vastav direktiiv. Direktiiviga soodustatakse korduskasutust, vähendatakse prügistamist ning soovitakse suunata rohkem jäätmeid materjalina ringlusse. Määrus puudutab mh ettevõtteid, kes toovad pakendatud kaupa maale või majandustegevuse käigus pakendavad ja müüvad kaupa Eestis.

Igal aastal on Eestis sadu ettevõtteid, kellele tuleb pakendiaktsiis ja pakendiettevõtteks olemine üllatusena. Pakendiseadus näeb ette, et maale toodud ja Eestis pakendatud ning siin müüdud toodete ümber olev pakend tuleb ettevõtjatel kokku koguda ja taaskasutada. Valdavalt seda ettevõtjad ei tee ning seetõttu tuleb tasuda riigile pakendiaktsiisi.

Alates selle aasta 1. maist tuleb ettevõtetel hakata esitama pakendi aruandlust. Kui varem olid pakendikogustele teatud normid, mida ületades tuli alles aruannet esitada, siis nüüd tuleb seda teha kõigil.

Omnichannel’i ehk eestipäraselt omnikanali kontseptsioonist on räägitud juba aastaid, kuid paljud ettevõtted ootavad endiselt, et keegi teine esimesed sammud teeks. Covid-19 pandeemia muutis mängureegleid drastiliselt – tavapoodide ajutine sulgemine sundis kaupmehi kiirkorras e-poode arendama. Ehk on just tänu sellele täna vaade omnikanali strateegiale selgem kui kunagi varem ning digitaalse ja füüsilise kaupluse piir üha hägusem. Edukad jaekaubandusettevõtted ei küsi enam "kas?", vaid "kuidas?" integreerida e-poe parimad omadused füüsilisse keskkonda.