Kaubandus- ja teenindussektoris on palgasurve endiselt kõrge
Kaubandus- ja teenindussektoris on palgaootuste ja tegeliku palga vahe endiselt märgatav. Surve on küll vähenenud, kuid jääb valdkonnas üle keskmise taseme.
Kaubanduse, müügi, klienditeeninduse ning sisseostu ja varustamisega seotud töödel on netopalga mediaan 1283 eurot, samas kui töökoha vahetamisel oodatakse mediaanina 1799 euro suurust netopalka. See tähendab 516-eurost erinevust ning 29-protsendilist palgasurvet.
Lidl Eesti teatas, et kergitab tänavu töötajate palku keskmiselt 4,5 protsenti. Teised jaeketid liiguvad samuti palgatõusu suunas, ent tõusude maht ja ajastus erinevad.
Miks lahkuvad ettevõttest just need töötajad, kellele Sina kõige rohkem loodad? Sageli arvame, et põhjuseks on mõne sendi võrra kõrgem tunnipalk või parem boonussüsteem. Koolitaja Kaido Pajumaa kirjutab, et tegelikkus on aga märksa ebamugavam: inimesed ei lahku rahast, vaid keskkonnast, kus nad ei tunne end märgatuna, väärtustatuna ega mõistetuna.
Kaubandussektoris on töökoha vahetamiseks valmis tervelt 88% töötajatest. Vaid 12% selles valdkonnas töötavatest inimestest ei otsi üldse tööd ega ole uutele pakkumistele avatud.
Kaupmeeste igapäevatöös tehakse kümneid kordi päevas tegevusi, mis näivad tühised: PDF-failide ümbertrükkimine, arvete käsitsi sisestamine, tellimuste korrigeerimine. Ometi neelavad need protsessid märkimisväärse osa ettevõtte tööajast ja palgakulust.