Uuring: eestlased ostavad kullerplatvormide kaudu üha enam tööstuskaupu
Eesti tarbijad kasutavad kullerplatvorme järjest enam peale valmistoidu ka tööstuskaupade ostmiseks. Wolti Eesti andmetel on tööstuskaupade osakaal platvormi jaemüügis viimase nelja aastaga kasvanud ligi 120%.
Jaekaubanduse müügimahud pöördusid mais taas langusesse. Bigbanki peaökonomisti Raul Eametsa hinnangul on sektori üldine pilt murettekitav ning aasta alguses loodetud ostubuumi pole seni saabunud.
Samal ajal kui kaupmehed võitlevad langevate müügimahtudega, kasvab poevarguste arve kiiresti. Selveri hinnangul võib ketteide keskmised kaoprotsendid olla vahemikus 0,5%-1%. Surve kandub edasi hindadesse, turvainvesteeringutesse ja igapäevasesse poekorraldusse.
Statistikaameti esialgsetel andmetel kasvas mootorikütuse jaemüüjate müügimaht eelmisel aastal 14 protsenti, toidukaupade kauplustes aga kahanes 4 protsenti.
Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu 2025. aasta novembris 907 miljonit eurot. Võrreldes eelmise aasta sama kuuga jäi müügimaht samale tasemele.
Veel mõni aeg tagasi tähendas toidu e-poest tellimine enamasti seda, et suurem ost planeeriti ette ja kaup saabus valitud tarneaknas. Täna eksisteerivad toidukaubanduses aga kõrvuti kaks väga erinevat ootust: ühelt poolt soovitakse teha rahulikult terve nädala ostud, teisalt tahetakse vajalik kaup kätte saada kohe, siin ja praegu.
Juhan Rootsma: “Oleme osanikud ka mitmes kinnisvaraprojektis, kuid need on põhiärist eraldi. Ka omame väärismetallide portfelli, kuid see ei ole eriti suur.”
Juhan Rootsma: “Oleme osanikud ka mitmes kinnisvaraprojektis, kuid need on põhiärist eraldi. Ka omame väärismetallide portfelli, kuid see ei ole eriti suur.”