Eesti tarbija külastab kahe nädala jooksul keskmiselt rohkem kui kahte erinevat jaeketti ning kliendikaarte on välja antud kaks korda rohkem kui on tarbijaid.
Rahvaloenduse tulemused on veel kokkulöömata, kuid fakt, et Eesti on üks kõige tihedama jaekaubanduskonkurentsiga riik Euroopas, on teada juba täna. Seda nii kauplustekettide arvult kui ka müügipinna ja elanike suhtelt - Eestis on tuhande elaniku kohta keskmiselt 300m2 kaubanduspinda ja selle näitajaga edestab Eesti enamikke liikmesriike. Eesti suuruselt viies linn, 17 000 elanikuga Rakvere, hoiab enda valduses Euroopa rekordit – rohkem kaubanduspindu kui Rakveres tuhande elaniku kohta, ei ole üheski teises eurotsooni riigis.
Madal kliendilojaalsus – Eesti eripära
Eesti tarbija külastab kahe nädala jooksul keskmiselt rohkem kui kahte erinevat jaeketti. Ta väärtustab kõrgelt eestimaist toidukaupa, hindab kõrget kvaliteeti ning soovib oma sisseostud teha eelkõige harjumuspärasest, kodulähedasest kauplusest. Tõsi, need kriteeriumid on küll Eesti tarbija ostuotsuste ja -valikute vundament, kuid prevaleerivad valdavalt ostukeskkonnast väljaspool. Siit tulenebki üks oluline Eesti jaekaubandusturu eripära – kaupluses sisseoste tehes, väheneb hinnaargumendi ees eestimaise toidukauba eelistus ning kodukaupluse tähtsus hüppeliselt. Rimi poolt Eestis tänavu jaanuaris läbiviidud tarbijauuringus, mis hõlmas kliendiküsitlust nii kaupluste väliselt, kaupluste sees kui sotsiaalmeediakanalites, ilmnes selgelt, et tähtsaim ostuargument tarbija jaoks on madalam hind. Seda ka siis kui erinevate kauplustekettide sooduspakkumistest osasaamiseks tuleb kulutada rohkem aega, tihti ka kütust.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kaubandus esilehele