Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Masu lõi jõuliselt ka lõikelillede äri
Statistikaameti väliskaubandusstatistika talituse juhataja Evelin Puura kirjutab ameti blogis, et masu ajal vähenes lõikelillede import kolmaniku võrra. Buumi tasemele pole import siiani jõudnud.
Lõikelilli imporditakse Eestisse enim märtsis ja juunis. Juunis suurendab lillede sissevedu koolilõpetamiste aeg, märtsis naistepäev. Populaarseim importlill on roos.
Lõikelillede impordi kõrgaeg oli 2007. aastal, kui Statistikaameti andmetel imporditi Eestisse üle 20 miljoni lõikelille. Majandussurutis vähendas märgatavalt ka lõikelillede sissevedu ning 2009. ja 2010. aastal imporditi kummalgi aastal ligi 14 miljonit lõikelille, 2011. aastal vaid 12 miljonit. Seega on viimastel aastatel lõikelillede sissevedu vähenenud.
Ka lillemood muutub
Selle sajandi alguses imporditi Eestisse kõige rohkem nelke, alates 2004. aastast aga roose. Kui 2001. aastal moodustasid nelgid 45% lõikelillede impordist, siis 2011. aastal vaid 12%. 2011. aastal moodustasid roosid kõikidest imporditavatest lõikelilledest juba 69%.
Koolilõpetajatele kingitakse roose
Kui vaadata lõikelillede importi kuude kaupa, siis kõrgaeg on juuni. 2011. aastal imporditi juunis 1,3 miljonit roosi, mis oli 23% rohkem kui märtsis. See näitab selgelt, et lõpupidude ajal kingitakse juba rohkem lilli kui märtsis naistepäeva ajal.
Roose tuuakse Euroopast, Aafrikast ja Lõuna-Ameerikast
Meie kaubanduses müügil olevad lõikelilled on pärit väga erinevatest piirkondadest. Roosid on peamiselt pärit Euroopa Liidust, Ecuadorist ja Keeniast. Üle 70% nelkidest on pärit Kolumbiast. Orhideed on enamasti kasvatatud Tais, krüsanteemid ja gladioolid aga Euroopa Liidus.
Eesti lillekasvatus
Hetkel kuum
Eestis katmikalal kasvatatavate lillede ja ehistaimede pind on selle sajandi algusega võrreldes kahanenud. Kui 2003. aastal oli lillekasvatuses katmikala pindala 12,3 hektarit, siis 2010. aastal vaid 9,5 hektarit. Katmikalal kasvatatakse nii lõikelilli, suvelilli kui ka toalilli.
Peamised Eestis kasvatatavad lõikelilled on roos, tulp, nartsiss, liilia ja krüsanteem. Kodumaise aastaringse lillekasvatuse hääbumise peamisteks põhjusteks on kõrged majanduskulud ja sissetoodud lõikelillede odav hind.
Rohkem lugusid statistikast saab lugeda statistikaameti blogist SIIN
Autor: Evelin Puura
Enimloetud
1
Viimased uudised
Müüki ei kasvata käsk, vaid seda toetav organisatsioonikultuur!
Konverentsid ja koolitused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kaubandus esilehele
