Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
E-poodide negatiivne sildistamine pole põhjendatud
Kaubandus.ee lehel ilmunud uudise alusel liigitas tarbijakaitseamet justkui kõik e-poed ebausaldusväärseteks, ent selline sildistamine pole kindlasti põhjendatud.
Tarbijakaitseamet teatas nimelt, et augustis said nad kokku 3428 tarbijate pöördumist. Kõige rohkem tekitas inimestele probleeme internetikaubandus (239 pöördumist), teisele ja kolmandale kohale jäid jalatsid (154 pöördumist) ning turismiteenused (127 pöördumist). Internetikaubanduses oli tarbijakaitseameti andmetel murelapseks kosmeetikatoodetega kauplev veebipood quum.eu, mille kohta laekus kolme kuu jooksul üle saja pöördumise. Teine probleemne e-kaupleja oli ameti andmetel hansapost.ee. Tarbijad kurtsid, et hansapost.ee ei võimalda neil kasutada 14päevast taganemisõigust. Selle asemel pakub ettevõte tagasisaadetud toote remontimist. Amet on alustanud kaupleja suhtes väärteomenetlust.
Tarbijakaitseameti loogikaviga seisneb minu arvates selles, et e-kaubandust on käsitletud justkui eraldi kaubanduse liiki, mis aga ammu ei vasta tõele.
Tarbijakaitseametist saadud info põhjal soovin veidi avada uudise sisu e-kauplejate poolelt vaadatuna. Uudises on öeldud, et „Augustis sai tarbijakaitseamet kokku 3428 tarbijate pöördumist. Kõige rohkem tekitas inimestele probleeme internetikaubandus (239 pöördumist), teisele ja kolmandale kohale jäid jalatsid (154 pöördumist) ning turismiteenused (127 pöördumist).“.
Püüdes olla faktitäpne ja tuginedes lihtsale aritmeetikale ei selgu arvudest mingil moel, et intenetikaubanduses oli enim probleeme. Kui me teeme tehte 3428 (kõik tarbijate pöördumised) - 239 (internetikaubanduse kohta tehtud pöördumised) saame 3189 (mis on siis nii jaekaubanduses kui mujal teeninduses juhtunu kohta tehtud pöördumised). Eeltoodud arvutuse põhjal on alust väita, et uudise pealkiri on tarbijaid eksitav ning tõele mittevastav.Euroopa Liidus läbiviidud uuringute andmete põhjal tehakse Eestis orienteeruvalt 21 % kõikidest ostudest inteneti teel või e-poodidest (1).
Eestis koondab e-kauplejaid organisatsioon MTÜ Eesti e-kaubanduse Liit, mis tegutseb alates 2008.aastast ning on seadnud oma eesmärkideks e-kaubanduse usaldusväärsuse ja turvalisuse tõstmise ja e-kaubandusalase teadlikkuse tõstmise. Liit väljastab kvaliteedimärki “Turvaline Ostukoht” ning jälgib pidevalt e-kauplejate ja oma liikmete tegevust.) ja Resatex OÜ (maxxmoda.eu). Nad kumbki ei ole Eesti E-kaubanduse Liidu liikmed ega oma ka märgist „Turvaline ostukoht“. Hansapost OÜ (www.hansapost.ee) vaidlus on pooleli õiguste ja kohustuste tõlgendamise üle, seega on ennatlik rääkida rikkumisest.. Kõik tarbijad saavad infot korrektsete e-kauplejate ning Eesti e-kaubanduse Liidu liikmete kohta meie kodulehelt www.e-kaubanduseliit.ee.
Eelnimetatud artiklis toodu taustaks, et e-kauplejad, kelle kohta olid esitatud tarbijate pöördumised Tarbijakaitseameti poole, on Balti Meediamonitooring OÜ (www.quum.eu
Eesti e-kaubanduse Liit ootab infot tarbijaõiguste rikkumise kohta ka oma eposti aadressile [email protected]
Hetkel kuum
Enimloetud
Viimased uudised
“See äri tegeleb praegu ellujäämisega”
Konverentsid ja koolitused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kaubandus esilehele
