Käibemaksumäära langetamine on lihtsaim võimalus toidukaupade hinna alandamiseks ja see toimiks ka reaalselt, leiab Eesti Kaupmeeste Liidu tegevdirektor Marika Merilai.
Maksude muutmise perioodil Eestis on kaupmehed majanduse elavdamise eesmärgil meedias taas üles astunud ettepanekuga alandada toidukaupade käibemaksu määra.
Haruldane nähtus
Eestis kehtiv ühtne käibemaksumäär 20% rakendub praegu ka toiduainetele, mis on Euroopas üpriski haruldane nähtus – ELi enamuse riikide puhul rakendatakse toiduainetele madalamat käibemaksumäära.
Poliitikute kartus ja mõnikord ka väide, et kaupmehed ei langeta maksumäära muutumise järel hindu, on küllaltki elukauge ja ei arvesta sugugi tegelikkust. Konkurents Eesti jaekaubandusturul on väga suur, kus oma turuosa pärast võitleb viis suuremat ja lisaks veel mõned väiksemad jaeketid. Sellist pilti ei ole Lätis ega Leedus, rääkimata Soomest ja Rootsist. Sellises olukorras pole võimalik toiduainete käibemaksumäära alandamise korral senist hinnataset hoida ja seeläbi klientidest ilma jääda.
Madalam maks võib ergutada tarbimist
Samas aga ei pruugi riik toiduainete käibemaksumäära langetamise korral saada sugugi vähem maksutulu, kuna madalamad hinnad toovad kaasa tarbimise kasvu või toidukaupade ostuvaliku muutuse.
Ma ei näe põhjust, miks ei peaks Eestis toidukauba hinnad maksumäära langemisel odavnema, kui näiteks nii juhtus Soomes eelmise kümnendi lõpuaastail.
Autor: Marika Merilai, Kaupmeeste Liidu nõunik
Seotud lood
Prisma on arvukate eestimaalaste seas tuntud kui kauplustekett, kust saab ühe külastuse käigus soovi korral lisaks õhtusöögile ka näiteks jalgratta, kohvimasina ja kvaliteetkirjandust öökapile. Kuid rahvusvahelise kaubandusettevõtte enam kui 700 töötajaga Eesti meeskond teeb igapäevaselt pingutusi ka selleks, et lisaks poekülastajatele saaks kergemalt hingata ka planeet Maa.