- ST
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
CM: Saarioinen Eesti: ettevõtte sertifitseerimine kasvatab usaldust
Saarioinen Eesti OÜ avas 2009. aasta lõpus Raplamaal toidutehase, mille toodangust pool pidi prognooside kohaselt minema ekspordiks Balti- ja Põhjamaadesse, aga ka Venemaale. Et olla usaldusväärne partner oma välisriikides, eriti Põhjamaades, paiknevatele klientidele tuli Kipsi sõnul ette võtta ISO sertifikaatide taotlemine. Seda just sel põhjusel, et tegu on rahvusvahelise standardiga ja tegevuskirjeldused on üheselt mõistetavad kõikides riikides.
Esimesena hakkas Saarioinen Eesti taotlema ISO 9001:2008 kvaliteedijuhtimissüsteemi sertifikaati. „ISO 9001 juhtimissertifikaat on väga mugav, sest nüüd on kõik meie põhitegevuse protsessid täpselt ära kirjeldatud ning töö käib ladusalt vastavalt kokkulepitud mängureeglitele. Nii sisendina kui ka väljundina selle sertifikaadi taotlemisel tuleb lähtuda kliendist, esmalt kaardistada tema vajadused ja pidevalt mõõta tema rahulolu pakutavaga,“ selgitab Kips juba 2010. aastal saadud juhtimissertifikaadi häid ja olulisi külgi. „Tegevust kontrollitakse koguaeg ning kui juhtub, et mõni protsess ei tööta nagu vaja, saab koheselt juhtimisse sisse viia muudatused. Juhtimissüsteem näitab pühendumist järjepidevusele, pidevale arenemisele ja klientide rahulolule.“
Keskkonnaohutuse sertifikaat näitab hoolivust nii kliendi kui ka töötaja suhtes
Kuna Saarioinen Eesti põhimõtted on toota head valmistoitu puhtast loodusest ning hoolida oma töötajate heaolust, siis tõi see vajaduse ka keskkonnajuhtimissüsteem sertifikaadi taotlemiseks. Ettevõttele omistati vastav sertifikaat 2011 aasta varakevadel. Täna toimib ettevõttes ISO 14001:2005 keskkonnajuhtimissüsteem, mis aitab silma peal hoida näiteks kalli loodusressursi vee kasutamisel ning pesukemikaalide kontsentratsioonidel, et kemikaalid liialt keskkonda ei koormaks. Mõõdetakse ka heitvee koostist ja elektrienergiat kasutatakse säästlikult. Pidevalt pööratakse tähelepanu ka töötingimustele ja sellele, et töötajad on rahul tööga.
„Keskkonnaohutuse standardi järgi peame me arvestust kõigi ettevõttes kasutatavate kemikaalide osas, kusjuures ka toiduainetesse lisa- ja säilitusainete lisamise osas, kuid kuna Saarioinen oma toodetes neid ei lisa, siis sellist arvestust lisaainete kasutuse osas me ka ei pea,“ ütleb Kips.
Kuna aga toiduainetööstuses on põhirõhk just ohutul tootel, tuli 2011. aasta sügisel kontsernis arutlusele vajadus taotleda toiduohutusega seonduvat sertifikaati ning valikus oli neid kaks: kas Põhjamaades kõrgelt tunnustatud Briti jaekaubanduse Standard BRC või ISO 22000? Kips sõnab, et valitud sai siiski rahvusvaheline ISO standard, mis on rohkem tuntud ja millest kõik riigid ühtmoodi aru saavad.
„Toiduohutuse nõuete vastavusse viimine standardile võttis umbes poolteist aastast. Läbi käidi kogu hoone ja seal kasutatavad materjalid, tootmisprotsessid ning tehnoloogiaga seotud töötlemistsoonid ja töötajad ning nende oskused ja koolitusvajadused – kas kõik maja käiguteed on loogilised, kus ja mis tingimustel hoitakse toorainet ning kuidas see jõuab tootmisse ja lõpuks valmistootena taas lattu, kas meeskond on piisavalt koolitatud ja teadlik hügieeninõuetest erinevates hügieenitsoonides. Võib-olla mõnes ettevõttes tundub kummaline, et tehnilised töötajad peavad liikuma tootmistsoonides ringi lumivalgetes riietes, aga meil ollakse sellega harjunud,“ selgitab Kips.
Edasi analüüsiti läbi kõik tooraineid ja tarnijaid, et teada saada, millised võimalikud riskid nende tarnitud köögiviljade, liha või piimatoodete puhul võivad kaasneda. Välja töötati süsteem, kus kaupa võetakse ainult auditeeritud tarnijatelt, et saaks kindel olla tooraine kvaliteedis. Ettevõttes on täpselt teada, mis päritoluga tooraine on ja kellelt ostetud. Eelkõige eelistatakse võimalikult kodumaist või lähiümbruse toorainet, ent kui neid pole võimalik saada, ostetakse toodangut mujalt Euroopast.
Samuti analüüsiti kõikide toodete allergeenide sisaldust, sest toiduallergikuid on tänapäeval väga palju. „Näiteks kuna pähklid on ühed ohtlikumad allergeenid ja nendest märgistusel teavitamata jätmine võib allergikule lõppeda eluohtlikult, oleme otsustanud, et oma toodetes ja ka tulevikuarendustes me neid ei kasuta,“ nendib Kips. „Tootmine on üles ehitatud nii, et kõigepealt valmivad tooted, mis ei sisalda allergeene. Peale erinevate allergeene sisaldavate toodete valmistamist toimuvad liinide ja seadmete vahepesud. Ka vahepesude tõhusust kontrollitakse luminomeetriliselt. Kogu tootmisprotsessis kirjeldatud tehnoloogilised parameetrid vajavad samuti pidevat seiramist, mõõtmist ja jälgimist.“
Täna mõtleb Saarioinen Eesti rahvusvaheline töötervishoiu ja tööohutuse (TTO) juhtimise standardile OHSAS 18001.
ISO standarditeta on keerukas eksporti teha
Hetkel kuum
„Kui ettevõte toodab vaid Eesti turu jaoks, pole rahvusvaheliste juhtimisstandardite olemasolu ehk nii oluline,“ möönab Kips. „Eestis on inimene hinnatundlik ja siin ei pöörata ISO-dele ning teistele sertifikaatidele nii suurt tähelepanu kui mujal maailmas. Aga ekspordiga tegelevatele firmadele on see hädavajalik, et välismaa partneril oleks võimalik hinnata ettevõtte tugevust ja usaldusväärsust.“
Saarioinen Eesti OÜ-s töötab 140 inimest. Ettevõtte Rapla külje all asuv 6000-ruutmeetrine tehas võimaldab toota kuni kuus miljonit kilogrammi erinevaid valmistoite aastas, mida Eestis müüakse kaubamärgi all Mamma. Saarioinen Eesti OÜ omanikuks on Soome toiduainekontsern Saarioinen OY.
Enimloetud
5
Viimased uudised
Konverentsid ja koolitused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kaubandus esilehele
