Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kui jätkusuutlik ja keskkonnasõbralik saab e-kaubandus olla?
Äripäeva Raadio saates "E-kaubanduse areng ja tulevik" rääkis Merle Leemet, et üha rohkem on neid kliente, kes märkavad, kuidas tooteid pakitakse, mis materjalidesse pakitakse ning kui palju pakendit on toote ümber. „Klient on järjest teadlikum, mida ja kui palju tarbida,“ ütles Leemet. Kivimurd lisas, et vahva on jälgida kõrvalt noorte ja laste teadlikkust, kus väga julgelt ja avameelselt räägitakse keskkonnasäästlikkusest ja vastutustundlikkusest. „Seda on vahva kuulata ja see on nende jaoks järjest tähtsam,“ täiendas ta.
DPD on endale kirja pannud neli põhisammast, kuidas nende ettevõte keskkonnasõbralikult saab tegutseda.
1. Süsinikneutraalsus – transport ei ole number üks kliimasoojenemist põhjustaja, kuid sellega tuleb ikka tegeleda.
2. Linnalogistika
3. Innovatsioon – DPD Grupis on algatatud pilootprojekt, kus autode külge on pandud õhusaastet mõõtvad andurid
4. Lähedane koostöö kogukondadega
Leemeti sõnul küsitakse neilt järjest enam, kui jätkusuutlik on nende tootmine ning kui palju tekib jääke. „Rõivatööstus on enamasti väga suurte kangajääkidega, kuid täna julgeme öelda, et meie jääkide maht on väiksem kui teistel. Anname jäägid kangastelgedel tehtud vaipade tegemiseks. See on hea võimalus, kuidas vähendada jääke ning materjale taaskasutada,“ rääkis Leemet.
Tema hinnangul on ettevõtte üks vundamendi alustala kliendi harimine. „Meilt küsitakse pidevalt, miks me tooted on nii kallid. Kui võrrelda seda Aasias või Euroopas/Eestis tootmisega, siis kui jätkusuutlikest materjalides on rõivad toodetud. See ei ole võrreldav. Klienti peab heas mõttes harima, et mida ostetakse ja mida tarbitakse, sest igal asjal on hind,“ selgitas Leemet.
Kivimurru sõnul võib keskkonnasäästlik mõtteviis avada hoopis kokkuhoiupunkte. „Täna juhib kullerite toimetusi tark arvutiprogramm, kes paneb kulleri teekonna päevaks paika minutilise täpsusega.“ Tänu eelpool kirjeldatud programmile kulub DPD Eestil täna ühe paki kohaletoimetamiseks 10% vähem kilomeetreid, kuna suudetakse veoringe täpsemalt korraldada.
„Keskkonda aitab säästa ka autode vanus ning seetõttu ei ole meie pakiveo masinad vanemad kui 5 aastat. Lisaks on keskkonnasäästlikusele aidanud kaasa pakiautomaadid, kuna sinna toimetatakse korraga palju pakke,“ lisas Kivimurd.
Esimesed sammud, millele e-pood võiks tähelepanu pöörata
Leemeti sõnul peab ettevõte päriselt ka uskuma ning mõtlema, miks ta päriselt tahab asju paremini teha. „Kui rääkida pakendamisest ja tarnest, siis ma ise tarbijana hindan väga selliseid ettevõtteid, kes suudavad oma pakendit taaskasutada. Kosmeetika ettevõtete puhul on see lihtne, kuna nende tooted tulevad väikestes karpides ja neid saab korduvalt kasutada. Pakend võib olla vanunud, kuid juurde saab panna kirja, et ressursside taaskasutamise nimel kasutame sellist pakendit,“ rääkis ta ning lisas, et nemad seda kasutada ei saaks, kuna rõivad tulevad suurtes pakendites.
Ta ütles veel, et pakend peab olema ka ilmastikukindel ning seetõttu tellisid nad endale ümbertöödeldud plastikust kotid. „Neid kotte saavad kliendid taaskasutada – saata toote samas pakendis tagasi kui ei sobi või taaskasutada neid oma teiste tehingute tegemiseks,“ ütles Leemet.
Kivimurru sõnul taskuks ettevõtetel keskenduda oma igapäevastes tegevustes sellele, kui palju peab plastikut olema e-poest tellitud pakendile kaasa pandud, kui lihtne on kliendil pärast pakendit kasutada ja teiselt poolt otsida partnereid, kes mõtlevad sama moodi.
„Samuti võiks alustada tootest, mida müüd. Kui sa ise toodad, siis on suurem valik, millest toota. Kui edasi müüa, siis tuleks mõelda, kust toode hankida, millisel moel ning kui palju kulutatakse loodusressursse mõeldes transpordi peale,“ tõi Leemet välja mõned punktid, mille peale tasuks mõelda. Tema sõnul on tooteid, mis on hinnatundlikud, kuid tarbijate teadlikkus kasvab iga päev ning siis hind ei ole enam peamine argument. „Tarbijad ostavad midagi muud – väärtusi, kindlustunnet ja turvatunnet.“ Kivimurd lisas, et noored vägagi mõtlevad keskkonna ja jätkusuutlikkuse võtmes. „Ehkki eestlased armastavad osta piiride üleselt, siis võiks neile öelda, et tehke ost pigem Eesti e-poest ja toetage sellega kohalikku e-kaupmeest ning kogukonda ja teie keskkonnajalajälg on väiksem.“
Praktilised soovitused
Hetkel kuum
Leemet ütles, et kui ettevõte ei ole täna kõige keskkonnasõbralikum, siis kuidas klienti survestatakse ostma. „Kas ma survestan klienti igal aastal telerit vahetama või harin teda. Rõivaste tootjad räägivad täna juba ka ise, et tarbige vähem ja teadlikumalt.“
Samuti soovitab ta läbi mõelda ettevõtte ärimudel ning kui hästi see on optimeeritud. „Kui ärimudel on pillav, siis tulebki rohkem müüa. Kuid kui suudetakse ärimudel innovaatiliselt üles ehitada, siis ei pea ka nii palju tooteid müüma. Tuleb ka mõelda, kuidas on tööprotsessid optimeeritud. Käega katsutav ja kohe kasutatav lahendus on mõelda pakenditele ja turundusele.“ Leemeti sõnul on turundust võimalik teha null jalajäljega aga ka trükkida hunnik plakateid, need välja panna ning pärast ära visata. „Tegelikult on nüansse ja detaile palju, kus iga samm loeb.“
Kivimurd ütles, et ettevõtetel ei maksa heituda sellest, et mõnele kliendile ei lähe keskkonna teema korda, kuid eks neid ole ikka vähemuses. „Jätkusuutlikkusel põhinev ärimudel on ajaliselt kestvam ja toetab brändituntust ja kliendilojaalsust. Ettevõte võidab pigem seeläbi, et klient on lojaalsem ja soovitab meelsamini.“
Raadiosaadet „E-kaubanduse areng ja tulevik“ juhib Art Lukas Maksekeskusest ning saadet toetab DPD Eesti.
Kuula saadet:
Enimloetud
5
Viimased uudised
Konverentsid ja koolitused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kaubandus esilehele
