Muutused ei alga PowerPointist: „Inimesed ei vaja esimesena uut struktuuri, vaid selgust ja kohalolu“
Muutused ei alga PowerPointist: „Inimesed ei vaja esimesena uut struktuuri, vaid selgust ja kohalolu“
Kui muutused ettevõttes on vältimatud, vajavad inimesed kõigepealt turvatunnet, mitte uusi protsesse. Superviseeritav pereterapeut ja organisatsioonide konsultant Reelika Kravets ning vaimse tervise koolitaja, psühholoog ja coach Tuuli Junolainen toovad välja, miks kontrollitunde kadumine muudab inimesed haavatavaks ning kuidas juht saab oma kohalolu ja selge suhtlusega olla tasakaalustav jõud. Hästi juhitud muutused ei alga PowerPointist, vaid usaldusest.
Muutused töökeskkonnas, olgu need seotud koondamiste, ümberkorralduste või strateegia muutumisega – mõjutavad alati töötajate vaimset seisundit. Paraku keskendutakse muutuste juhtimisel sageli protseduuridele ja struktuurile, unustades, et igas muudatuses on inimesed. Nende reaktsioonid, tunded ja ressursid määravad selle, kas muutus õnnestub või tekitab püsivaid kahjustusi.
Saates selgitavad Kravets ja Junolainen, et ärevus ei teki muudatuste sisust, vaid ebamäärasusest, kommunikatsioonipuudusest ja kontrollitunde kadumisest. „Isegi positiivsete muudatuste puhul reageerib aju nagu ohule – see on normaalne,“ ütles Junolainen. „Juht ei pea olema perfektne, aga ta peab olema kohal, kättesaadav ja emotsionaalselt reguleeritud.“
Olulist rolli mängib juhi suutlikkus end süsteemi pingest eristada. Kui juht reageerib kollektiivi ärevusele enda emotsioonidest lähtudes, võimendab see pingeid. Selle asemel on vaja teadlikku kohalolu ja järjekindlat sõnumit, et muutuste sees on ka struktuur ja tugi.
Krevets toob esile ka süsteemseid ohumärke: vähenenud suhtlus, vältimine, konfliktide sagenemine ja distantseerumine. „Need ei ole inimeste isiklikud nõrkused, vaid kollektiivse ärevuse sümptomid. Nendega peab oskama teadlikult tööd teha.“
Saade pakub mitmeid praktilisi soovitusi: üks-ühele vestlused, regulaarne ja aus kommunikatsioon, töötajate kaasamine lahenduste leidmisse ning psühholoogilise turvalisuse loomine enne, mitte pärast kriisi. „Kaasamine ei tähenda pelgalt teavitamist. See tähendab dialoogi, kus inimesel on võimalus kaasa mõelda ja tähendusi luua,“ rõhutab Junolainen.
Saadet juhib Maarit Kallas.
Enimloetud
1
2
4
28 inimest jäävad tööta. Baltika maksuvõlg ligi veerand miljonit
Viimased uudised
Konverentsid ja koolitused
Hetkel kuum
Trahv võib ulatuda 400 000 euroni
28 inimest jäävad tööta. Baltika maksuvõlg ligi veerand miljonit
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kaubandus esilehele
