Potisepa sõnul räsib Lähis-Ida sõda meie toidutootjaid. „Tehakse juba kriisikoosolekuid“

Toidu- ja joogitööstus on kokku leppinud ambitsioonikas plaanis vähendada toodete suhkru- ja soolasisaldust, kuid tootjate sõnul ei saa muutused toimuda kiiremini kui tarbija maitse seda lubab. Liiga järsud sammud võivad tähendada, et toode kaob lihtsalt poeletilt.

Eile hindas Eesti parima toiduaine konkursi komisjon väikeettevõtete toidutooteid, et selgitada välja parimad neljas piirkonnas. Tänavu osales väiketootjate voorus 29 ettevõtet, kes esitasid kokku 46 uudistoodet.

Pärast mitut hinnatõusuaastat on toidutööstus jõudnud stabiliseerumisperioodi. Kuigi toit jääb kalliks, on suured hinnahüpped möödas. 2026. aastal kujundavad hindu eeskätt tarbijate hinnatundlikkus, sisendhindade surve ja riiklikud otsused. Võidavad need tootjad, kes suudavad kulusid kontrolli all hoida, eksporti kasvatada ja vastata tarbijate nõudmistele tervislikkuse ning läbipaistvuse osas.

Soome valitsus plaanib sekkuda jaekettide omamärgitoodete müüki, mis on vallandanud tugeva vastasseisu sealse valitsuse ja jaekettide vahel. Ka Eesti Toiduainetööstuse Liit ja Kaupmeeste Liit sellist seadusandlikku sekkumist ei toeta.

Restoranis võetakse tellimus vastu ühes seadmes, saadetakse kööki teise süsteemi kaudu ning maksmiseks tuuakse kliendile lauda kolmas aparaat. Kaupluses valib klient kauba välja, kuid ostu vormistamiseks tuleb tal saali teise otsa kassasse järjekorda minna. Selline töökorraldus on paljudele ettevõtetele veel harjumuspärane, ehkki tehnoloogia võimaldab suure osa neist toimingutest ühendada ühteainsasse seadmesse.