- ST
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Sularaha on surnud, elagu sularaha!
Aeg-ajalt võib meedias näha artikleid, kus ennustatakse kas sularaha surma või siis vastupidi - selle igavest elu. Tõde on ilmselt seal kuskil vahepeal, sest kuigi pidevalt areneva tehnoloogia abil saab täna kaupluses juba ka nutikellaga ostu eest tasuda, võiks olukorraks, kus kõik nutikad süsteemid on maas, veidi sularaha igaks juhuks kaasas olla.
Kui Eestis jääb sularaha osakaal raharinglusest ca 25-30% juurde ning näitab pigem kahanevat trendi, siis kogumahtude suurenedes tuleks arvestada, et ka see 25% on aasta-aastalt üha suurem summa. Ja selle rahaga tuleb kaupmehel ostukohas midagi peale hakata. Hansab AS kaubanduslahenduste valdkonnajuht Anneli Laines toob välja mõned punktid, millele võiks kaupmees tähelepanu pöörata.
Kes vastutab?
Traditsiooniliselt puutuvad sularahaga kokku peamiselt klienditeenindajad. Mis juhtub, kui kassa ei klapi, raha on puudu või ei läbi hilisemat õigsuse kontrolli? Sularahaga kokkupuutuv töötaja vastutab tihti isiklikult ning see võib olla töökohal arvestatav stressiallikas. Erinevaid seadmeid kasutades on võimalik riske maandada, aega säästa ning töötajate ressurssi otstarbekamalt ära kasutada. Lihtsamate rahakäitluse "hügieenitoodete" hulka kuuluvad näiteks eurodetektor, mündilugeja, sedelilugeja ja vastavad sorteerijad. Need aitavad esmalt tuvastada, et sularaha näol ei ole tegemist valerahaga, seejärel aitavad selle ära lugeda ja suuremate koguste puhul ka nominaalide järgi ära sorteerida. Selliste spetsiaalsete seadmete abil on võimalik oluliselt kokku hoida töötajate aega, mis kuluks muidu sularaha korduvale käsitsi (üle)lugemisele ja kontrollimisele.
Fookus ostukogemusele
Füüsilise ostukeskkonna eelis kiire ja kõikjal kättesaadava e-kaubanduse ees on täna selgelt personaalse ostukogemuse pakkumine. Kui kliendil on võimalik valida, kas soetada sama toode mugavalt e-poest või füüsilisse poodi kohale minnes, siis peab kaupluses pakutav lisaväärtus olema suurem kui kliendi poolt tajutud hinnavahe olulisus. Siin on kõige olulisem roll klienditeenindajatel, kes oma kohalolu, teadmiste ja oskustega on viimaseks lüliks suurepärase ostuelamuse vahetul kättetoimetamisel. Klienditeenindaja, kes saab keskenduda kliendile ja tema soovidele, suudab seda suure tõenäosusega teha paremini, kui klienditeenindaja, kellel kummitab kuklas veel kümme muud muret või vastutusala.
Nähtamatu sularaha
Üks võimalus klienditeenindaja õlgadelt sularaha käsitlemise vastutus ära võtta, on kasutada iseteeninduslikku makselahendust, mis võtab vastu ka sularaha. Seoses sellega kaob ära vajadus vahetuse alguses kassapõhjade ettevalmistamiseks, nende korduvaks ülelugemiseks, päeva lõpus kokkuvõtte tegemiseks ja kassa klappima saamiseks. Nende tegevuste arvelt võidetud aeg sõltub paljuski kaupluse suurusest, kassade ja klienditeenindajate arvust, kuid võib pikas perspektiivis olla piisavalt märkimisväärne, et võimaldaks luua tarbijat kõnetavat lisaväärtust.
Iseteeninduslik sularahaseade lahendab ühtlasi ära probleemid võimaliku valeraha, inimliku eksimuse või näppamisega. Sularaha on küll kaupluses kasutuses, kuid klienditeeninda sellega kokku ei puutu ning vastutus (stress) selle eest puudub. Kui ühendada klientidele suunatud iseteeninduslik sularahaseade ettevõtte kontoripoolele mõeldud deponeerimislahendusega, on võimalik luua olukord, kus sularahaga ei puutu kokku enam ka vahetuse vanem, vaid ainult rahavedu teostav ettevõte.
Rahavedu 2.0
Kujuta nüüd ette olukorda, kus ettevõtte kontoris on niivõrd nutikas deponeerimislahendus, mis omab reaalajas ülevaadet selles olevast rahahulgast ning saadab ise väljakutse CIT ettevõttele, kes vastavalt vajadusele kas täidab või tühjendab seadme. Ja vahest ei peagi iga kaupmees omama isiklikku deponeermisseadet, vaid piisab kui mõni selline asub kaubanduskeskuses, spetsiaalselt selleks ette nähtud ruumis, kuhu autoriseeritud isikud ligi pääsevad. Nii saab üht tarka seadet kasutada mitme nutika ettevõtja rahaveo planeerimisel. Jõuame ajastusse, kus CIT teenus ei ole mitte arvestatav kulu, vaid hoopiski kokkuhoiukoht.
Rahaasjad olgu korras
Ükskõik, kas tegemist on väikse nišipoe või suurema kauplusega – ostu eest tasumine peaks olema kiire ja mugav teenus, mille turvalisus peab olema alati 100% tagatud, kuid mis ei peaks muus osas nõudma eraldi kõrgendatud tähelepanu ei kliendi ega teenindaja poolt. Täna on olemas kõik tehnilised lahendused selleks, et muuta kogu sularahakäsitlus kiireks, sujuvaks ja turvaliseks protsessiks, võimaldades kaupmehel keskenduda oma põhitegevusele: klientidele meeldejääva ostuelamuse pakkumisele.
Lisainfo:
Anneli Laines
Hansab AS kaubanduslahenduste valdkonnajuht
Telefon: +372 605 9817
Hetkel kuum
Enimloetud
4
Viimased uudised
Eesti liigub vastupidises suunas – mullu kasvas käive 7%.
Konverentsid ja koolitused
Hetkel kuum
Galerii: Ivar Vendelin avas Ülemiste keskuses 800ruutmeetrise Aasia restorani
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kaubandus esilehele
