Autor: Kätlin Karpovski • 3. juuni 2022

Millist rolli mängib kaubanduses faktooring?

Mai lõpus toimunud veebiseminaril rääkisid SupplierPlusi arendusjuht Uve Poom ja furo müügijuht Sander Lehtsaar, mis on faktooring kaubanduses ja kuidas tarnija sellest kasu saab. Faktooringust oli lähemalt juttu nii faktooringupakkuja kui ka tarnija pilgu läbi.
Autor: Shutterstock

Fatkooring ja arvete müük on aina enam tuntust kogunud ning seda näitab ka Eesti Panga kogutud statistika, kus faktooringuportfell on aasta-aastalt kasvutrendis olnud. Faktooringu kasutamine on levinud praktika kaubanduses, kus pikad maksetähtajad võivad tarnijad ja müüjad muidu keerulisse olukorda panna. Tekkinud likviidsusraskuste lahendamiseks või vältimiseks on faktooring parem alternatiiv võrreldes tavalise käibekapitalilaenuga, kuna klassikaline ehk regressiga faktooring võimaldab vabastada 80-90% ühele kliendile või mitmele kliendile tekkinud käibest. Pöördfaktooring võib suurendada mahte kuni 100%, ühe või mitme kliendiga. Käibekapitali laenu puhul hinnatakse ettevõtte laenuvõimekust nii tema käibe, bilansimahu kui ka kasumiaruande põhjal, mis seab tihtipeale suuremad piirid ettevõtte finantsvõimekusele.

Millised on erinevad faktooringutüübid?

Peamiselt saab eristada kolme tüüpi faktooringut – regressiga, regressita ja pöördfaktooringut. Regressiga faktooring on võrreldes kahe eelmise tüübiga levinum, kuna see võimaldab faktooringut pakkuda ka juhul, kui ostja puhul on tegu väiksema, ning veidi suurema riskiprofiiliga ettevõttega kui näiteks suured jaeketid. Samas peab regressiga faktooringu puhul tarnija arvestama sellega, et faktooringupakkujal on õigus arve tarnijale tagasi müüja ning tarnija kannab krediidiriski juhul, kui ostja ei tasu arvet. Regressita faktooringu puhul müüakse arve ehk nõu loovutatakse lõplikult faktooringupakkujale, millega koos kandub risk tarnijalt lõplikult faktooringupakkujale. Regrerssita faktooring on võimalik juhul, kui ostja puhul on tegu suure ning väikese riskiprofiiliga ettevõttega, näiteks suured jaeketid või ehitusfirmad. Pöödfaktooring on ostja poolt algatatud protsess koos ostja korraldatud finantseerimislimiitidega ning üldjuhul on see regressita. Selline faktooringutüüp on enim kasutuses jaekaubanduses. Võrreldes kaasnevaid kulusid, siis tarnija jaoks on soodsaimad pöörd- ja regressita faktooring ning kulukaim regressiga faktooring.

Tehnoloogia ja e-faktooring

Faktooringuprotsess on tavapäraselt nõudnud üpris palju aega ja inimressurssi, sest tihti tuleb arvefaile või infot jagada emaili teel, saada ostjapoolsed kinnitused, ja kontrollida väljmakseid või laeukumisi. Koos tehnoloogia ja turu arenguga on võmalik kõike seda automatiseerida, kuna arveid ja arveinfo saab API kaudu pärida majandustarkvarast või otse ostja süsteemist. Selle tulemusena on väiksemad riskid ja ajakulu ning kiirendatud väljamaksed, mis tarnija jaoks tähendab, et kogu protsess on soodsam, mugavam ja kiirem.

Tulevik

Eesti kaubanduse faktooringumaastik on pidevas arengus ning tarnija jaoks on väljavaated head, kuna jaeketid toetavad juba täna e-faktooringut ja pöördfaktooringut. Kui faktooring jätkab kasvutrendi samas tempos, siis ühest küljest võiksid jae- ja teised kaubandusketid enda tingimuste ja vastutulelikkuse osas ka väiketarnijate jaoks veelgi paindlikumaks muutuda. Teisest küljest võiks turule oodata uusi faktooringupakkujaid, mis annab igale tarnijale võimaluse leida tema täpsetele vajadustele, soovidele või hinnaklassile sobiva finantseerija.

Faktooringut otsides tasuks kindlasti võrrelda kõiki erinevaid turul olevaid pakkujaid, et leida enda ettevõttele sobivaim lahendus. Furost saad ühe päringuga pakkumised mitmelt erinvalt faktooringupakkujalt.

https://furo.ee/

Jaga lugu
Kaubandus.ee toetajad:
Maarit EermeKaubandus.ee juht-toimetajaTel: 51 44 884
Merilin MerilaKaubandus.ee toimetaja Tel: 5 105 933
Cätlin PuhkanKaubandus.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700