Messil EuroCIS 2025 keskenduti tõhususe suurendamisele jaekaubanduses

Võib öelda, et tehisintellekt ei puudu enam ühestki tõsiseltvõetavast kliendianalüütika lahendusest. Eelised tekivad aga andmete oskuslikust ärakasutamisest ning sellele ülesandele lähenevad erinevad tootjad üsnagi loovalt. Ühe näitena demonstreeriti, kuidas edukalt olemasoleva videovalvelahenduse peal saab jooksutada paralleelselt kliendianalüütika tarkvara.

Fakt, et kliendianalüütika teostamiseks ei pea ilmtingimata täiendavatesse seadmetesse investeerima, on juba efektiivsust kasvatav asjaolu omaette. Mõistagi saab koguda andmeid ka täiesti eraldiseisva infra kujul üles seatavate eraldiseisvate optiliste või muude sensoritega, mis päris edukalt klienditeekonda reaalajas kaardistavad.

Mis tüüpi andmeid siis ikkagi koguda, mida mõõta ning mis nende andmetega peale hakata? Samas pidades selle tegevuse juures silmas asjaolu, kuidas seda kõike teha nii, et kellegi õigused ega privaatsus riivata ei saaks. Tavapärane külastajate arv on küll üks oluline tegur, mida iga kaupmees teada soovib, kuid millisest soost või vanuseklassist külastaja on, tekitab juba võimalusi täpsemate pakkumiste sihtimiseks kaupluse pinnal ehk kliendikeskset lähenemist.

Iseteeninduslahenduste kõrval köitsid silma ka mõned eriti ägedad seadmed. Üks neist näiteks täiesti autonoomne kohvik/robot, kui mitte öelda masin-barista. Šveitsi kvaliteeti peegeldav disain, mis pakub kõrgkvaliteetseid kohvijooke, ei jäta ühtki kohvigurmaani külmaks. Masina läheduses tekib tunne, kuidas kohe vastupandamatult tahaks sealt ühe espresso macchiato kätte saada, olukorda peegeldas ka kohviku ümber toimuv aktiivne sagimine ning ilmselgelt kõrge huvi. Vaib selles alas oli tõeline „Café Odeon“.

Messil näidati ka üht lahendust, millelaadset on ka Eestis piloteeritud, kuid laialt igapäevaselt kasutusel veel ei ole – videoproviisor/iseteeninduslik robot-apteek. Läbimõeldud retseptiravimite kätteandmine koos isikutuvastamise ning videosilla teel proviisori nõustamisega. Terviklahendus, mis võiks ka meie keskkonnas täiesti edukalt toimida, kui vaid seadusandlus seda ühel ilusal päeval võimaldab. Selleks kõigeks on loodud turvaline ja modulaarne keskkond, millel on kontrollitud ligipääsuõigused ning kogu tehnoloogia sobitatud ühte, mõõduka keerukusega teisaldatavasse moodulisse.

Robot-apteek võtab enda alla vähem kui 2 ruutmeetrit põrandapinda ning võimaldab klientidel apteegi kasutust 24/7/365. Sortiment selles masinas saab olla kuni 1500 ravimit.

Robotitest olid esindatud veel mitmed AGV (Automated Guided Vehicle / automatiseeritult juhitud sõidukid) tootjad. Kui tavapäraselt on AGV ülesanne transportida kaupa või materjale ühest punktist teise, siis jaekaubandustehnoloogia tootjad on lähenenud asjale loovalt ning lisanud neile veel erinevaid funktsioone.

Kõige tavapärasemad lisafunktsioonid on info jagamine ja teekonna juhatamine, aga nendega asi ei piirdu. Masinnägemise tehnoloogia võimaldab näiteks kaupluses või laos liikuval AGV-l teostada reaalajas inventuuri riiulitel, olles samal ajal integreeritud laohaldus- ja ERP-süsteemiga. See võimaldab hõlpsat üleminekut käsitsi ja automaatse töörežiimi vahel, hoides jällegi kokku väärtuslikku aega.

Võib küll kõlada irooniliselt, aga AGV-del on kasutusel ka tavapärane põrandapesufunktsioon, mis sensorite ja süvaõppe algoritmide abil suudavad põrandalt tuvastada mustuse ning oma muu liikumise käigus puhastusfunktsiooni käivitada ja mustuse eemaldada. Kui AGV-d näevadki kohati välja nagu põrandapesurobotid ja kuigi mõnedel neist on riiulid veel peale integreeritud, siis pelgalt transportimise eesmärgil kasutatavad sõidukid põrandaid ei pese.

Steriilsemates keskkondades on veel omakorda kasutusel UV-puhastusrobotid, mis oma olemuselt töötavad samal põhimõttel. Võib arvata, et see jalavaeva vähendav lahendus saab iga päevaga vaid funktsionaalsust juurde.

Lõpetuseks üks huvitav, kuid kohati vastuoluline nüanss, EuroCISi raames sai külastada messikeskuses eksponentide halli, kus oli esindatud kaubanduslahendustest sootuks erinev tehnoloogia. Nimelt sai seal näha julgeolekusektoriga seotud droone, nii lendavaid, ujuvaid, sukelduvaid kui ka mööda maad liikuvaid. Peamine eesmärk oli neil andmete kogumine, millegi transportimine või päästemissioonidel osalemine. Liikusid ringi robotkoerad ning uudistamiseks pakuti antud valdkonna muudki erinevat tehnoloogiat.

Küsides ühelt eksponendilt, miks selline väljapanek ja miks just siin, siis vastus oli lühike – Euroopa on muutunud.

Järgmisel aastal toimub mastaabilt juba palju suurem kaubandustehnoloogiamess EuroSHOP 2026. Formaat, mida korraldatakse kord iga kolme aasta järel. Seni jälgime põnevusega, mis arengud kaubandussektoris aastaga aset leiavad ning usutavasti näeme siis ka juba midagi täiesti uut.