Eesti kohvitarbijad muutuvad üha nõudlikumaks – millist jooki nad eelistavad?

„Selveri kohvisortiment on päris suur – kokku 280 erinevat toodet ja 41 brändi,“ ütleb Selveri ostujuht Piret Simon. „Neist 16 brändi on Eesti tootjatelt, mis eristab meid paljudest teistest kettidest – kohalike väiketootjate osakaal on Selveris teadlikult kõrge.“

Kohaliku valiku kõrval on Selveris esindatud ka lai rahvusvaheliste brändide sortiment. „Näiteks Lavazzalt müüme me Itierra mahe kohviube ning Illy kohvisid pakuvad samuti vaid vähesed konkurendid. Meie valikus on ka Eesti väiketootjate The Brick Coffee Roastery ja Ristiku Röstikoja tooted,“ tutvustab Simon.

Suur valik ei ole eesmärk omaette, vaid viis vastata erinevatele tarbimiseelistusele. „Selveris on rohkem kohvikapsleid ja neid mitmele erinevale süsteemile – Nespresso, Modo Mio, Dolce Gusto, Illy masinatele, lisaks ka kohvipadjad. See peegeldab just seda, kui erinevalt inimesed täna kohvi joovad,“ selgitab ostujuht.

Ehkki oad on kasvutrendis, ei ole teised vormid kuhugi kadunud. “Kohvikapslite valik ja müük on viimastel aastatel kasvanud, kuid nende osakaal ei ole hüppeliselt suurenenud,“ selgitab Selveri ostujuht Piret Simon. Paljudes kodudes ongi täna olemas ja kasutusel nii oamasin kui kapselmasin.

Sama kehtib ka valmis kohvijookide kohta. “Üha rohkem ostetakse kohe tarbitavat toodet – kuum jook võetakse topsiga kaasa või haaratakse külm purgijook. Peaaegu kõik suuremad kohvibrändid on oma portfelli lisanud valmisjoogid,“ ütleb Simon, kelle sõnul eelistab antud tooteid just noorem tarbija.

Coffee People asutaja ja tegevjuht Annar Alase sõnul mõjutab kohvi maitset juba näiteks see, kuhu kohvitaim istutatud on. “Araabika kasvab näiteks alates kilomeetri kõrguselt merepinnast ja parimad maitsed tulevad tihti 1500 meetri kõrguselt või kõrgemaltki. Mida keerulisemad kasvutingimused, seda kontsentreeritumad maitsed marjades tekivad,” tutvustab ta. “Ja tarbijad otsivad sageli suuri ja ilusaid ube, aga tegelikult on suured oad tihti maitsetühjad. Väiksemad oad on sageli kontsentreerituma maitsega.”

Alase sõnul on kõige kriitilisem etapp kohvimarjade korjamine. „Kui korjatakse kõik korraga – toored, üleküpsenud ja defektsed marjad –, ei saa teha pikka fermentatsiooni. Defektide varjamiseks röstitakse kohv tumedaks, mille käigus maitse kaob.”

Coffee People töötab kasvatajatega, kes korjavad marju käsitsi ja ainult õiges küpsusastmes. See võimaldab pikemat fermentatsiooni, mida võib võrrelda veinivalmistamisega, kuid lihtsalt lühemalt.

Alase sõnul on ka röstimine omaette teadus. “Me kasutame kuuma õhuga röstimist, mitte otsest leeki. See ei kõrveta kohvi ära ja toob paremini esile nn sweet spot’i– koha, kus maitse on kõige tasakaalustatum,“ ütleb ta.

Üks praktilisemaid soovitusi tarbijale on sobitada röst oma kohvivalmistamise viisiga. “Kui vee ja kohvi kokkupuuteaeg on lühike – näiteks espresso, moka- või Türgi kannu puhul –, siis sobib paremini tumedam röst. Pikema tõmbamisajaga meetodid, nagu presskann või filterkohv, vajavad heledamat rösti,“ selgitab ta.

Alase sõnul eelistavad kohvieksperdid sageli heledamat rösti, sest see säilitab rohkem marjasust ja happesust. “Kohv on marjajook ja happesus annab talle elu.”

Kuidas aga selles kirjus ja valikuterohkes maailmas orienteeruda? “Kohvi ostuotsus ei sünni ainult hinna põhjal, sest oma maitse-eelistus on kõige olulisem,“ rõhutab Piret Simon.

Selveri klientide seas on kõige populaarsemad keskmise röstiga crema-tüüpi kohvioad ning välja on kujunenud ka kindlad lemmikbrändid.

Annar Alas soovitab kohvi ostes kindlat, kuid toimivat nippi: “Kui võimalik, pigista kohvipakist lõhn välja. Hea kohv lõhnab hästi. Kui lõhn on kõrbenud ja ebameeldiv, ei tee seda heaks ükski kampaania,” ning toob ühe põneva soovituse veel: “Kohvi on kõige parem juua mustalt ning veiniklaasist.”