Autor: Kaubandus.ee • 23. märts 2007

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Nii on igal vanametalli müüjal võimalik valida, kas ajada asju ametlikumalt ehk Kuusakoskiga või vähem ametlikumalt ja tema konkurentidega, kirjutas venekeelne nädalaleht Den za Dnjom.

Kuusakoski direktor Ilmar Jõgi kommenteeris, et puukfirmade edu võti seisneb mõni kroon kilost Kuusakoskist kallima hinna pakkumises. Ometi müüakse kokku ostetud metall odavamalt sealsamas kõrval paiknevale Kuusakoskile edasi. Järelikult ei jää palju fantaseerimisruumi, mille pealt tuleb selliste ettevõtete kasum.

Lisaks on metalli müüjad sageli huvitatud kokkuostul keelatud sularahast. Kokku kannab riik Jõgi hinnangul tänu sellisele sogasele metalliärile aastas kahju 50-75 mln krooni.

Jõgi väitis, et kui keskkonnakaitseametnikud, kes jälgivad metalli vastuvõtupunktide vastavust jäätmeseadusega, suhtuksid samasuguse tähelepanu ja karmusega kui Kuusakoskisse ka nn alternatiivsetesse vastuvõtjatesse, saaks need päevapealt sulgeda.

Juba on mitu firmat sattunud ka maksu- ja tolliameti huviorbiiti. Üks sellistest firmadest kannab Den za Dnjomi andmetel nime Krinmet Grupp. Viimasega on omakorda seotud paljud väikeettevõtted, näiteks Hiiumaal tegutsenud Raua Robert. Krinmeti juhatuse liige Aleksei Sustov kommenteeris Den za Dnjomile maksuametnike huvi sõnadega, et elus juhtub kõike ja et ettevõte ei kavatse oma tegevust lõpetada.