Samal ajal kui mitmed maailma riigid on
looduskeskkonna kaitseks keelustanud kauplustes kilekotid, on näiteks Rootsis
kilekotid toidukauplustele oluline sissetulekuallikas.
Nii pole kauplustel mingit huvi kilekottide kasutamist vähendada, kirjutas Rootsi majandusuudiste portaal E24.se.
Rootsi jaemüüjad on kilekottide eest raha kasseerinud 1970nendatest aastatest saadik, et nagu toona põhjendati, kottide kasutamist vähendada. Korraks see tõesti vähenes, kuid seejärel on kilekottide kasutamine jälle kasvanud.
Näiteks müüb Rootsi Axfood, millele kuuluvad jaeketid Hemköp ja Willys, aastas 120 miljonit kotti, millest enamus on kilekotid. Tavaline kilekott maksab Rootsis ilma käibemaksuta 35 ööri. Kui klient maksab kilekoti eest 1,5 Rootsi krooni, teenib kaupmees iga koti pealt pärast käibemaksu mahaarvamist 85 ööri.
Seotud lood
Jaekaubanduses ei võistle omavahel ainult hinnad ja tooted – üha olulisemaks muutub võitlus kliendi tähelepanu eest. Ajal, mil ostjad otsivad ja eelistavad positiivseid elamusi pakkuvat ostukeskkonda, on digitaalsed lahendused kaupluste uueks standardiks. Küsimus pole enam selles, kas digitaliseerida, vaid kuidas teha seda nii, et investeering end võimalikult kiiresti ära tasuks.