Turvaettevõtete Liit: pisivarguste maksumus on suurenenud

Lisaks karistusseadustiku muutuse ennistamisele pakkus Kuusik välja, et poed võiksid teada elektroonilise järelevalvega vanglast vabanenute kohta infot. Viimane on Kuusiku sõnul vajalik, kuna elektroonilise järelevalve alusel vabanenud on tihti just vargad ja turvamehed saaksid neid poodi sisenedes paremini jälgida.

Võrreldes enne märtsi 2007 varastati tegevdirektori sõnul väiksema maksumusega asju, nüüd jäävad varastatud asjade hinnad just täpselt alla 1000 krooni.

Väärteo korras karistamise miinuseks toob Kuusik: "Nad ei maksa ju trahve ja neist ei jää kriminaalregistritesse märget."

Riigil on Kuusiku arvates muidugi kasulikum väärteomenetlust läbi viia, sest see on odavam kui kriminaalmenetlus.

Justiitsministri väite peale, et ta ei tee kindlasti valitsusele ettepanekut seadusmuudatust tühistada, ütles Kuusik: "Ilmselt peame me häält tugevdama. Eelkõige määrab ikkagi ühiskond, millised peaksid olema seal kehtivad seadused." Ta lisas rahulikult, et loodetavasti mõtleb härra minister selles küsimuses veel järele.

Kuusiku arvates oleks ideaalne, kui poed sarnaselt eraisikutele saaksid taotleda lähenemiskeeldu isikutele, kes on korduvalt vargusega vahele jäänud või muidu süstemaatiliselt poe territooriumil avalikku korda rikkunud. "Kauplused maksaksid kinni kohtuvaidlused," ütles Kuusik lähenemiskeelu rakendamisest, aga praegu maksab iga maksumaksja kinni pisivaraste väärteomenetlused.

AS A-Selveri juhataja Ain Taube ütles väga lühidalt, et tema pooldab igati kaupmeeste liidu ja turvaettevõtete liidu sise- ja justiitsministrile pöördumist. Taube viibis ka ise pöördumise koostamise juures.

Tema sõnul ei ole statistikat, kui suure protsendi käibest moodustavad vargused, kuid arvult on pisivargused pärast 2007 märtsi Karistusseadustiku muudatust suurenenud küll. "Pisivargad tunnevad karistamatust," on Taube seisukoht.