Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Põranda alt väljunud absint püüab turgu
Üsna värskelt on jook lubatud ka selle väidetaval sünnimaal Šveitsis ja Prantsusmaal, kirjutas Associated Press. Tänapäevased uuringud on näidanud, et väidetavalt narkomõjuga koirohust pärinevat ainet on joogis õige vähe, joogi keelamisel Prantsusmaal I maailmasõja ajal oli olulisemaks tegijaks hoopis veinitootjaist konkurentide lobby-töö.
USA turule üritavad nüüd end sisse süüa kõvad absindimargid Lucid ja Kubler ning seda agentuuri teatel mitte ilma eduta. Eestis on jook samuti täiesti saadaval.
Absint ehk rahvapäraselt koirohuviin on Wikipedia kirjeldusel aniisimaitseline, kergelt kibe, kahvaturohelist või piimjat värvi, kange (45% kuni 72%) aperitiiv. Traditsioonilise absindi retsepti põhiosad on aniis, koirohi, ja apteegitill. Midagi samalaadset on kodusel teel üritatud valmistada ka Eestis, kuivõrd koostisosad on kaubanduses vabalt saadaval.
Kuigi tihti peetakse jooki ekslikult likööriks, sisaldab see palju alkoholi ja väga vähe suhkrut ning ei vasta seega likööri definitsioonile. Traditsiooniline viis serveerimiseks on absindi lahjendamine jääkülmas vees, suhtes umbes kolm kuni viis osa vett ühele osale absindile, mille käigus naps muutub valgeks ja läbipaistmatuks. Vett on kohane lahustada tilgutades seda läbi erilisele absindilusikale asetatud suhkrutüki.
Absint oli populaarne 19. sajandi lõpu Prantsusmaal, eriti Pariisis. Siis pruukis seda suur osa ühiskonnast, kuna see oli odavam kui teised joogid. Absint oli samuti levinud Pariisi kunstnike ja kirjanike hulgas, kes kuritarvitamise ja romantiliste müütide loomisega selle kurikuulsaks tegid. Absint ongi tuntud tänu neile kunstnike ja kirjanike loodud müütidele, mis kujutavad seda psühhoaktiivsena ja hallutsinatsioone tekitavana.
Lisaks muudele põhjustele, keelati sellel ettekäändel ja veinitootjate survel absint 20. sajandi alguses paljudes Euroopa riikides ära, kõige viimasena 1915. aastal Prantsusmaal. Samas paljudes riikides pole see kunagi keelatud olnud, näiteks Hispaania, Portugal, Suurbritannia ja kaasajal oluline tootja Tšehhi.
Tänapäeval tehtud katsetega ja uurimustega on näidatud, et absintismi põhjuseks nimetatud tujooni (mis sisaldub koirohuõlis) ei jõua korralikult toodetud absinti eriliselt suures koguses, seda isegi mitte 20. sajandi algusest pärit pudelites. Sellepärast eemaldasid keelu absindi tootmiselt ja müümiselt 1980ndatel paljud EL liikmesriigid ning hiljem ka enamus muid riike, kes selle keelanud olid (välja arvatud USA). 1990ndatel hakkas jook jälle populaarsust koguma.
Valmistamisel leotatakse taimi ning taimeekstrakte kõigepealt mitu päeva kanges lähtealkoholis. Pärast leotamist destilleeritakse saadud vedelik. Kvaliteetsemaid absinte lastakse seejärel veel vananeda, olenevalt tootjast mõned kuud kuni aasta. Lõpuks lahjendatakse suure alkoholisisaldusega destillaati vastavalt soovitud kangusele veega.
1805. aastal avas praegusaegse kuulsa alkoholibrändi esiisa Henri-Louis Pernod Prantsusmaal suurema absinditehase. See tehas sai hiljem suurimaks ja tuntuimaks, tootes 19. sajandi lõpus, populaarsuse tipul, üle 30 000 liitri päevas.
Hetkel kuum
Enimloetud
Viimased uudised
“Kindlasti pakume huvi hiinlastele ja ameeriklastele”
Konverentsid ja koolitused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kaubandus esilehele
