Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Millal algab Eesti majanduse uus tõus?
Nendega võrdselt oluline on investorite huvi säilimine ja või isegi kasv, kuid teades tingimusi, mis peavad olema täidetud, ei oska praegu öelda, millal uus tõus alata võiks, sõnas Kaasik tänasel maksude aastakonverentsil.
Keskpangale on mõned positiivsed muutused ka juba silma hakanud, tõdes Kaasik, näiteks laenuvõtmine on oluliselt mõistlikumale tasemele taandunud. „Korrektsioon tööturul jõuab enam tavainimeseni. Jooksevkonto defitsiit on selgelt paranenud,“ ütles ta ning lisas, et teises kvartalis oli see juba 10% kandis võrreldes eelmise aasta 20%ga. Toimunud on selged edusammud, mis on haavatavust vähendanud.
Teisalt tuleb tõdeda, et Eesti on ikkagi ääretult väike riik väikese majandusega ja paljugi sõltub sellest, mis mujal maailmas toimub – kuidas finantsprobleemid mõjutavad USA majandust ja kuidas need mõjud kanduvad üle Euroopasse ja Eestisse, sõnas Kaasik.
See, mida me praegu näeme toimuvat, on paratamatus. „Probleemid kuhjusid ja vajasid lahendust,“ nentis Kaasik, kahjuks on samal ajal probleemid ka maailmamajandusega, mis teeb ettevõtjate kohanemise raskemaks.
Kui muu maailm saab oma probleemid lahendatud ja kui sealne majandus hakkab kiiresti arenema, siis on ka Eestil ka võimalus kiiret arengut jätkata, sõnas Kaasik. Välised hinnasurved ei tohiks tema sõnul kõrgeks jääda ja võiks ikkagi oodata, et inflatsioon Eestis tuleb järgmisel aastal madalam, kui Eesti pank kevadel prognoosis.
Mis lubab tunda kindlamani, et inflatsioon on taandumas, on see, et inimesed tunnetavad, et hinnad on kiiresti kasvanud. Teisalt kui küsitakse, mis te arvate, kuidas järgmisel aastal hinnad tõusevad, siis valdavalt usutakse, et tõusevad aeglasemalt ehk inflatsioon on väiksem.
Kuidas me jõudsime sinna, kus me praegu oleme?
Kaasiku sõnul andis Euroopa liiduga liitumine arengule väga tugeva tõuke. Rootsi pangad kinnitasid agressiivselt oma positsiooni Eestis, finantseerimine paranes hüppeliselt, rääkis Kaasik.
Halbadeks külgedeks seejuures oli eestlaste väga kiiresti kasvanud võlakoormus nii majapidamistes kui ka ettevõtluses. Majandusmoondused tekkisid sellest, et lühikese aja jooksul tuli väga palju laenu Eesti majandusse. „Tänu ehitusbuumile nägime, et töötajad hakkasid liikuma sinna sektorisse, palgad hakkasid kasvama,“ selgitas Kaasik, kelle sõnul oli tulemuseks tõsiasi, et ka teised sektorid, kellel nii hästi ei läinud, olid sunnitud palku tõstma. See tõi omakorda kaasa, et tootlikkuse kasv läks palgakasvuga nihkesse. Kaasiku kinnitusel tuleb seetõttu suuremate kulude juures ka hinnad kõrgemale viia.
Eesti Panga jaoks oli üllatav, et kohandumine ei toimunud varem. „Ei arvanud, et kiire kasv kestab üle kahe aasta,“ märkis ta. 2007. aasta teisest poolest nägimegi, et kiire kasvu aeg on möödas.
Ülo Kaasik on enne Eesti Panga rahapoliitikaosakonna juhatajana töötamist olnud keskpangapoliitika osakonnas majanduspoliitika allosakonna juhataja ja Eesti Vabariigi peaministri nõunik majandusküsimustes. Ta on TTÜ majandusteaduskonna rahvamajanduse teadusmagister ning omab bakalaureuse kraadi ettevõttemajanduse erialal.
Hetkel kuum
Enimloetud
3
Viimased uudised
Konverentsid ja koolitused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kaubandus esilehele
