Majandusprofessor: üleskutse mõistlikule tarbimisele on ainuke tee

"Kriisist tullakse välja kahe abinõuga. Kuna kriisi perioodil on palgad madalad, krediidiprotsendid madalad, vaba tööjõudu kõik kohad täis, vaba raha kõik kohad täis, sest pangad on ettevaatlikud ja krediiditahtjaid ka väga palju pole, siis tekibki olukord, et suuremad ettevõtted kasutavad head momenti ja hakkavad vahetama seadmeid," rääkis Raju.

"Selle tulemusena võetakse pangast laenu, tänavalt tööjõudu, tööd saavad need, kes tegid seadmeid ja monteerivad ja need küsivad riiet ja muid asju ja asi hakkab elavnema. See tee Eestis dominentne olla ei saa. Ega meil neid suuri ja tugevaid ettevõtteid, kes seda momenti kasutama hakkaksid, ei paista ka eriti. Võib-olla mõni kuskil, nii natukene," lisas ta.

"Aga on ka teine tee. Riigid proovivad majandust elavdada elavdades turgu. Turgu ei elavda ettevõtted, vaid miljonid tarbijad. Järelikult on teine tee see, mida kasutab lõviosa ELi liikmesriikidest, proovida elavdada tarbimist. Riik saab teha põhiliselt seda, mis on tema siseturg. Peame hoolitsema selle eest, et Eesti siseturg liiguks," sõnas majandusprofessor.

Tema sõnul annab see tööd ja leiba eelkõige neile ettevõtetele, kes on orienteeritud siseturule. Veel enam peab arvestama ka seda, et kuigi ametlikult siseturgu kaitsta ei saa, siis väikseid võtteid ikka on. Ainuke võimalus midagi teha on elavdada siseturgu. "Üleskutse mõistlikule tarbimisele on ainult positiivne ja ainuke tee," märkis ta.

"Kui tarbida Eesti tooteid, siis see oleks Eestile veel kõige parem. Meie üks põhiline liikuma saamise tee on see, et hakkab liikuma siseturg. Esialgu me küll veel kukume. Inimesed on närvis ja hoiavad viimast. Ka valitsus eelarvekärbetega kärbib ju ka veel siseturgu," ütles Raju.