Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
ÄP restoranitest – Moskvast sai Kultus
Kultus tundub ehitusplangu tagant rahva keskele sattumisest veel siiani ehmunud olevat. Ettekandjad sebivad agaralt, aga neid on vähe ja teenindus edeneb aeglaselt. Kooliaasta alguse puhul tahavad lapsevanemad oma võsukesi hea-paremaga kostitada, aga tellitud jäätised ei tule ega tule. Kõrvallaua lapsukesel oli lausa nutuvõru suu ümber ja ema pooleldi lohutas, pooleldi kaitses (ennast?): "Ise sa tahtsid jäätist, ma ei teadnud, et siin nii kaua läheb". Endine kohvik Moskva, uue nimega Kultus ruumirohkusega ei priiska. Ilmselt mugavuse eesmärgil kaunistavad Kultuse alumist korrust massiivsed tugitoolid, mis liikumisruumi külalistele väga palju ei jäta.
Suurema osa alumise korruse kohvikust võtavad enda alla rasked sametiga kaetud tugitoolid. Kui paar inimest leti juurde seisma jäävad, blokeerivad nad kogu vaba pinna. Teisel korrusel on rahulikum.
Menüü on mõlemal korrusel sama. Õieti on menüüsid kaks, üks sushi ja teine muude roogadega.
Sushimaterjal on vitriini välja pandud, nii nagu mujal kohvikutes saiakesi eksponeeritakse, ainult see on tagasihoidlikult tagumises nurgas ja väike. Tavamenüü on tavapärane segu saia- ja salatiklassikast, wrapist ja wokist, pastast ja grillist, koogist ja kohvist. Kindla peale minek, ainult natuke keerulisemas sõnastuses kui tavaliselt.
Brokoli püreesupp kannab nime broccoli velutee, veise sisefilee lisandiks on sautee, külm tomatisupp, mis mujal kannab nime gazpacho, on caspaccio ja selle juurde pakutakse värkse kurgi brunoise't, tordilõik on tart ja nii edasi. Tart ja tort läksid segi isegi ettekandjal.
Velutee osutus tavaliseks püreesupiks, lahjaks sööklalurriks, serveeritud trendikast kausist (peaaegu samasugusest, millest kõrvallaua lapsukesed jäätist sõid). Miinuspoolele läks ka lõhe-ingverikook magusa tšillikastme ja sooja köögiviljasalatiga: koogi nime kandev kalakotlet oleks võinud olla tehtud paremast materjalist. Iseenesest mõnus ingverimaitsestus ei suutnud tuima toorainet värskendada. Magus tšillikaste oli vist ostetud samast poest, kus ma oma igapäevaseid sisseoste teen – täpselt sama maitsega.
Plusspoolele läksid soe kanawrap (kuigi seda oleks võinud vähemalt niikaua soojendada, kuni juust ära sulab), sealihavarras köögiviljadega, šokolaadi-metsamarja tart ehk tordilõik (juhul, kui selles olnud punased sõstrad metsamarjade hulka arvata) ja espresso.
Kusagil plussi ja miinuse vahepeal kõikus teenindus: salvrätte ei toodud enne kui küsisime, aga söömata jäänud lõhekoogile arvestati küsimatagi allahindlus (kuigi ettekandja käis köögis selle värskuse osas konsulteerimas ja kokk oli öelnud, et kõik on korras, see olla alles eelmisel õhtul küpsetatud). Igatahes tundus tütarlapsel siiralt hea meel olevat, kui me kooki ja kohvi kiitsime.
Koogi-kohvikohana tuleks Kultus rahulikematel aegadel, kui platsil vähem melu, kenasti toime. Aga koogile ja kohvile lisaks sushi, kiire eine, grill- ja pastaroogade pakkumisel on veel arenguruumi.
Hetkel kuum
Enimloetud
Viimased uudised
“See äri tegeleb praegu ellujäämisega”
Konverentsid ja koolitused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kaubandus esilehele
