Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Läti autovedajad tõid tee-ehitusse vaidluse
Tosin Eesti veofirmat saatis eelmisel nädalal majandusministeeriumile murekirja, milles palub abi Läti veofirmade siinsele turule tungimise vastu. Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni (ERAA) hinnangul ei peaks vedajad teisest riigist pärit teenusepakkujaid mustama.
ERAA: olukord turul on praegu lihtsalt selline
"ERAA on hästi liberaalne ja mulle põhimõtteliselt ei meeldi halvustamine. Olukord turul lihtsalt on selline ja sellega tuleb leppida," kommenteeris ERAA peasekretär Toivo Kuldkepp. "Meie firmad on tegelikult konkurentsivõimelised. Kui mõnele ei meeldi Läti või muude firmade tulek siia, siis on see tema, mitte nende vedajate probleem," lisas Kuldkepp.
Autoettevõtete liidu juhi Villem Tori sõnul peaks riik vaatama, et riiklikel objektidel saaksid tööd Eestis registreeritud sõidukitega ja Eesti sõidukikaardiga firmad. "Tee-ehitus on riiklik töö ja siin olen Eesti firmade poolt," kommenteeris Tori. Põhjuseks on tema sõnul see, et kohalikud ettevõtted maksavad riigieelarvesse nii kütuseaktsiisi, käibemaksu kui ka makse töötasude pealt.
Välisvedajatega tuleks reeglid kokku leppida
"Hind on määraja. Mis huvitab veoteenuse tarbijat? Kui hind on madal, siis klient selle ka valib," selgitas Tori. Eestis moodustavad veohinnast tema sõnul jämedalt kolmandiku kütus, teise kolmandiku palga- ning ülejäänu muud kulud. "Kui hind on väga madal, on alust kahtlustada, et riik ei ole oma saanud," lisas Tori.
Välisvedajad tegutsevad tema sõnul Eestis praegu, on ka varem tegutsenud ja tegutsevad ka tulevikus. Kui palju välisriigist pärit veofirmasid ja veokeid siin tööd teevad, selle kohta ülevaade puudub. "Selles pole iseenesest midagi halba, lihtsalt reeglid tuleb kokku leppida," lisas Tori.
Tekkinud olukorrale on leevendust loota kevadel
Tori sõnul on praegu probleem selles, et Eesti ei ole paika pannud kabotaažireegleid, mille alusel fikseeritakse, kui palju tohib Eestis teha vedusid välisriigist vedaja. Pärast maist avanenud ELi veoturgu võib välisriigist pärit veofirma tema sõnul teha Eestis ajutise veo, kuid riik pole seni fikseerinud, mida ajutine vedu tähendab.
"Tee-ehituse objekti teenindamine ei ole minu hinnangul ajutine vedu, sest tegemist on süsteemse peale- ja mahalaadimisega," selgitas Tori.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi veondus- ja liiklustalituse juhataja Priit Vene sõnul laheneb olukord järgmisel kevadel, kui jõustub määrus, mis lubab välisvedajal seitsme päeva jooksul Eestis teha kolm vedu.
Hetkel kuum
Eesti vedajad suruvad Soomes odavat teenust pakkudes hindu allaBalti veoautod võivad sõita Soomes täitsa vabalt. Hindu allapoole suruvad Eesti veofirmad on odavvedajateks ristitud, kirjutas Kauppalehti kevadel.
Autod on juba aasta aega võinud võtta vabalt peale koormaid Soomest, sest Euroopa Liidu reeglite järgi on sõitmine teise liikmesriigi maal olnud juhuveona lubatud. Juhuveo mõiste määratlemine on Soomes pooleli ja välisvedajate sissetungi tõttu on veohinnad kukkunud.
"Välismaised vedajad on majandussurutise kõrval hindu allapoole toonud," nentis Tampere transpordiettevõtja Rauno Mäenpää. "Vaata ainult autode numbrimärke Helsingi ja Tampere vahel."
Soomlased peavad suuremaks ohuks seda, et eelkõige eestlased hakkavad turgu vallutama, nende hinnad on umbes veerandi võrra Soome omadest madalamad. "Eesti veoauto võib kergesti teha 20 sõitu nädalas. Reedel tagasi Tallinna ja esmaspäeval võib uuesti alustada," rääkis Soome Veo- ja Logistikaühenduse juht Ahti Mylly.
Enimloetud
Viimased uudised
Konverentsid ja koolitused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kaubandus esilehele
