Viimaste aastate jooksul on Eesti Pandipakend seisnud korduvalt silmitsi juhtumitega, kus inimesed on taaraautomaati petnud.
Eesti Pandipakendi tegevjuhi Rauno Peeter Raali sõnul on alates pandipakendi süsteemi käivitumisest ehk kokku viie aasta jooksul avastatud mitmeid juhtumeid, kus taaraautomaadiga on manipuleeritud.
„Kauplused ja automaatide müüjad on paigaldanud täiendavaid valvesüsteeme ning arendanud tarkvara, koostöös kaupluste turvajuhtidega oleme pettureid üle andnud ka politseile,“ lausus Raal pressiteate vahendusel.
Eestis on kokku 480 erineva tehnoloogiaga taaraautomaati, kuid pettuste probleem puudutab vaid ühte kindlat osa neist.
„Eesti inimese leidlikkus on pälvinud ka rahvusvaheliste taaraautomaatide tootjafirmade tähelepanu,“ kommenteeris pettusi taaraautomaatide operaatorfirma Moya esindaja Andres Johannson.
Ehkki tootja on Eesti pettuste pärast uuendanud lausa automaatide tarkvara ning lisaks on paigaldatud videovalvesüsteeme, palub Eesti Pandipakend pettuste kohta täiendavat infot ja paneb inimestele südamele, et taaraautomaadi pettus on vargus.
Eesti Pandipakend korjas möödunud aastal kokku 85 protsenti müüki jõudnud klaaspudelitest, 89 protsenti plastikpudelitest ning 55 protsenti alumiiniumpurkidest.
Seotud lood
Rahvusvaheline logistikaettevõte DSV aitab Eesti tootjate ja kaupmeeste kaupu liigutada üle maailma nii mööda merd, maanteed kui ka õhus. DSV Estonia AS müügidirektor Peeter Luht nendib, et novembri lõppemisega saab mööda aasta kõige kiirem aeg, sest vastupidiselt eraisikutele on ettevõtjad oma suuremad saadetised enne jõulukuud aegsasti teele pannud.