Paarikümne aasta jooksul toimunud putkakaubanduse tõus, hiilgeajad ja langus sümboliseerivad Eesti majanduselus toimunut laiemalt.
 22 aasta eest saavutatud majandusvabadus tõi kaasa elava putkakaubanduse. Linnatänavaid ja -väljakuid ääristavatest kioskitest sai alguse nii mõnegi ettevõtja edaspidine äri.  „See on ka loogiline, et kapitalism just kioskitest algas - seal ju käive kõige kiirem ja investeeringuvajadus väike,“ põhjendab majandusteadlane Andres Arrak.
 Aastatega on kioskite arv pidevalt kahanenud. Tallinna Ettevõtlusameti andmetel oli veel 10 aasta eest pealinnas 435 kioskit. Tänaseks on neid hinnaguliselt 150.  „Valdavalt lõpetatakse kauplemine vähese rentaabluse tõttu. Kioskid, kus müüdi igasugust teadmata päritoluga "nänni", on valdavalt kadunud,” iseloomustab ettevõtlusameti juhataja Marek Jürgenson.
 Ka Eesti Kaupmeeste Liidu tegevjuht Marika Merilai ennustab kioskiärile tumedat tulevikku. „Kioskite arv ja müügimahud on aastatega oluliselt vähenenud ja vähenevad veelgi," ütleb Merilai.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kaubandus esilehele