Autor: Kaubandus.ee • 7. veebruar 2012

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Inkassofirmade vahel on tekkinud diskussioon selle üle, kas avalikustada võlgaste nimekirju. Äripäev küsib täna ettevõtjatelt, kas võlglaste avalik häbiposti panek on õigustatud või mitte.

„Mõnes mõttes on see krooniliste ja pahatahtlike võlgnike puhul muidugi üks mõjutusvahend, et nad oma kohustusi tõsiselt võtaks. Samas kui ettevõte otsib oma muredele lahendust, raskendab võlgadega ülespanemine tema võimalust sellest situatsioonist välja tulla,“ arvas Roosaar, et ülesriputamine peaks olema väga ettevaatlik.

Inkassofirmadele on see Roosaare sõnul ehk lihtne lahendus, kuid avalikkuse ette toomine peaks tema meelest olema kuidagi reglementeeritud.

Kui tahetakse kellegagi äri alustada on Roosaare sõnul infot võimalik saada ka teiste päringute kaudu. Välismaa ettevõtete krediidikõlblikkuse kontroll käib juhi kinnitusel nagunii teistmoodi. Meil käib see läbi krediidikindlustuse süsteemi, sõnas ta. 

Julianuse poolt avaldatud võlglaste nimekirjasid Roosaar enda sõnul vaadanud pole, kuna Wendrel on Eesti äri osakaal suhteliselt väike. „Väikeste firmade puhul on meil konkreetsed reeglid, et ettevõte maksab meile ette. Pikaajalised koostööpartnerid oleme enda jaoks läbi krediidikindlustuse süsteemi ära katnud,“ lausus Roosaar kinnitades, et need süsteemid toimivad täna väga hästi.