Euroopa Komisjon paneb ette, et kuni 50 töötajaga ettevõtted piirduksid edaspidi kolmeleheküljelise majandusaasta aruandega, kirjutab Äripäeva ajakirjanik Katariina Krjutškova.
Silmaga on näha, et need firmad tegutsevad, teenivad käivet ja kasumit. Ometi on keeruline tuvastada, kuhu ja kuidas ettevõtjad raha liigutavad.
Mõneti on kolmeleheküljelised aruanded õigustatud, sest väikeettevõtjate elu võikski lihtsam olla, et seeläbi elustada ettevõtluskeskkonda. Teisalt tuleb sageli ette, et suurimaid rahaliigutajad ongi üheliikmelised ettevõtted.
Vähe sellest, et ettevõtjad ei saa edaspidi oma äripartneri majandamisel silma peal hoida, kannatab ka avalik sektor ja avalikkus. Statistikaametil on edaspidi vähem andmeid, mille põhjal kokku panna rahvamajanduse näitajaid. Näiteks on üha keerulisem hinnata väikeettevõtete võlakoormust.
Teisest küljest ei saa hankekorraldajad enam avalikult maksimaalset infot ettevõtja kohta, kes pakkumise esitavad või võidavad. Rääkimata sellest, et ka ajakirjandusel on edaspidi üha keerulisem kahtlust äratavate ettevõtete kohta infot saada.
Need on Euroopa Komisjoni nõuded ja liikmesriigid neid tõenäoliselt täiendada ei saa, kuid Eestile on uus kord tagasiminek.
Autor: Vilja Kiisler, Katariina Krjutškova
Seotud lood
Ärijuhtimissüsteemid (ERP, ettevõtte ressursside planeerimine) on viimastel aastatel oluliselt muutunud. Muutuste peamine suund on see, et ettevõtete individuaalselt kohandatud süsteemid asendatakse üha enam pilvepõhiste ERP-lahendustega.