25. mai 2012

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Silmaga on näha, et need firmad tegutsevad, teenivad käivet ja kasumit. Ometi on keeruline tuvastada, kuhu ja kuidas ettevõtjad raha liigutavad.

Mõneti on kolmeleheküljelised aruanded õigustatud, sest väikeettevõtjate elu võikski lihtsam olla, et seeläbi elustada ettevõtluskeskkonda. Teisalt tuleb sageli ette, et suurimaid rahaliigutajad ongi üheliikmelised ettevõtted.

Vähe sellest, et ettevõtjad ei saa edaspidi oma äripartneri majandamisel silma peal hoida, kannatab ka avalik sektor ja avalikkus. Statistikaametil on edaspidi vähem andmeid, mille põhjal kokku panna rahvamajanduse näitajaid. Näiteks on üha keerulisem hinnata väikeettevõtete võlakoormust.

Teisest küljest ei saa hankekorraldajad enam avalikult maksimaalset infot ettevõtja kohta, kes pakkumise esitavad või võidavad. Rääkimata sellest, et ka ajakirjandusel on edaspidi üha keerulisem kahtlust äratavate ettevõtete kohta infot saada.  

Need on Euroopa Komisjoni nõuded ja liikmesriigid neid tõenäoliselt täiendada ei saa, kuid Eestile on  uus kord tagasiminek.

Autor: Vilja Kiisler, Katariina Krjutškova