Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Prisma Peterburis: läbi aeg, mil pidi ringi käima kotitäie rahaga
Koskinen on elanud Peterburis üle 20 aasta, neist viis viimast töötanud Prisma Grupis. Varem on ta aidanud mitmeid – peamiselt Soome – firmasid siseneda Peterburi ja selle regiooni turule, sh reisibürood, jae- ja hulgimüügi firmat ning Prantsuse omanikega tarkvaraarendusfirmat.
Miks Prisma läks Peterburi turule? See oli Koskineni sõnul väga loomulik pärast Eesti, Läti ja Leedu turgu. "Käsitleme Balti riike ja Peterburi regiooni ühtse tervikuna. Logistiliselt on nad kõik Soomele lähedal. Soomes oleme toidukaupade äris saavutanud üle 40% turuosa, seal kasvada on pea võimatu. Venemaal on palju võimalusi. Loomulikult on siin riigi risk, aga sellega oleme arvestanud ja see on igas riigis," rääkis ta.
Prisma alustas laienemist Venemaal 2007. aasta augustis, Koskinen liitus nendega aprillis 2008. Esimese pood avati nelja kuu pärast, juunis 2008. "Kui me Peterburis alustasime, ei olnud meil sisseostulepinguid, liisinglepinguid ega töötajaid. Mina organiseerisin tööle siia Soome IT-süsteemi ja 250 sisseostulepingut," kommenteeris Koskinen ning lisas, et 24/7 rütmis töötati peaaegu kolm kuud. Arendusdirektorina vastutab Koskinen ka IT, sisseostu ja ehituste eest Peterburis.
Katsetati kahe formaadiga korraga. "Peterburis otsustasime me kätt proovida kahe formaadiga – super- ja hüpermarket. Tean, et Eestis on Prismal vaid hüpermarketi formaat. Katsetasime siin kaht formaati, kuna alustades oli turg juba üsna küps, samas oli suur nõudlus supermarketite järele.
Transport ja logistika on Koskineni sõnul Peterburis tõesti halb. „Seminarile sõitsin taksoga näiteks kolme kilomeetrit 54 minutit. Ja inimesed tahavad oste teha kodu lähedal. Asukoht on siingi olulisim,“ lisas ta.
Juuni keskpaiga seisuga on Prismal Peterburis üheksa poodi, kümnes tuleb augustis ja siis veel viis sellel aastal. 20-30 poodi on Prisma poodide arvu eesmärk Peterburis. Aasta lõpuks on poode 15, seega pool teed on veel minna. Töötajaid on Prismal Venemaal 850.
Peterburi Prismades on käigus ka kliendilojaalsusprogramm, mis on küll erineb Soome omast ja ka Eestisse loodavast. Juuni alguse seisuga on Prismal Peterburi regioonis 230 000 lojaalset klienti.
Venemaa Prismade arendusdirektor toonitas, et Peterburi turule sisenedes on oluline teha oma valdkonna turuanalüüsid, sh logistikauuringud. "Transport ja logistika on Peterburis võtmeküsimus, jätke see endale meelde,“ märkis Koskinen.
Venemaal on äri rohkem personaalne. Kindlasti on vaja kaasata kohalikke töötajaid ja luua häid kontakte. "Prisma ei tee lepingut, vaid Marita teeb. Ja alati on vaja pabereid, allkirju ja pitsateid. Peterburis pole mitte miski iseenesestmõistetav," rääkis ta ning lisas: „Ma mõistan vene inimesi juba hästi, olen siin käinud Brežnevi surmast alates“.
Vene Prismades on soomlased tööl vaid juhatuse tasemel, teised on venelased. "Oleme leidnud väga häid vene inimesi, aga tõsi on, et kaadri voolavus on siin suurem, aga me siiski tegeleme personali õpetamise ja koolitamisega. On üks näide, et inimesed lähevad lihtsalt mais töölt ära, paljudel neist on lapsed ja lapselapsed ja minnakse lihtsalt suvel suvilatesse ja me teame, oleme 100% kindlad, et nad tulevad tagasi septembris. Nad lihtsalt on suvel kolm kuud eemal,“ kirjeldas ta.
Koskineni sõnul ei nõua Prisma Venemaal, et tuleb töötada Soome standardite järgi, see ei toimiks. „Venelased vihkavad kiirustamist. Tuleb lihtsalt olla kena inimestega,“ kommenteeris ta.
Hetkel kuum
Prisma on Koskineni sõnul olnud väga kiired tegutseja ja see on ennast ka ära tasunud. "Tulemused on olnud paremad kui ootasime, aastases võrdluses kasvas müük üle 30%," lisas ta. Koskinen märkis, et Prisma avab täna Peterburis uusi poode ja see on prioriteet number üks. Poodide asukohtade valimiseks ollakse eelnevalt läbi uurinud 600-700 kinnistut.
"Tugineme oma toodete valikul Soome kvaliteedile. Me ei olnud algul kindlad oma kontseptsioonis, kui siia tulime, aga nüüd oleme selles kindlad. Ma tahan toonitada, et Venemaal tuleb saavutada kasumlikkus kolme kuuga. Me tegime tõesti kõike siin ülehelikiirusel, Soomes poleks me seda teinud. Paindlikkusel on negatiivsed ja positiivsed pooled,“ selgitas Koskinen.
Väga oluline on suhtlemine ja suhetevõrgustiku loomine. "Sellega tuleb palju tegeleda. Ja ärge mõistke suhtevõrgustiku loomist kui altkäemaksu andmist. Teadke, et Peterburis on möödas ajad, kui pidi ringi käima kotitäie rahaga, toimib normaalne äri. Venelased ei tee lihtsalt äri inimestega, kes neile lihtsalt ei meeldi. Olge kenad nende vastu. Muidugi on venelastel ja soomlastel olnud ka ajalooliselt head suhted. Nüüd läheb Venemaa ka WTOsse ja ma arvan, et äri siin läheb kergemaks," lisas Koskinen.
Eestist pärit firmade kohta märkis ta, et Prisma teeb Venemaal koostööd Terega. „Täna töötame Terega välja meie omamärgitoodet. Ka Eesti toodetel on väga hea kuvand siin Venemaal,“ kommenteeris ta.
Osalejate küsimused Marita Koskinenile:
Kui palju Eesti ettevõtteid lisaks Terele Prismaga Venemaal koostööd teevad? Ma ei tea täpset numbrit, sest enamus Eesti ettevõtteid teeb meiega koostööd läbi Vene diilerite, mitte veel otse. Aga tulevikus võime me mõelda ka otselepingute peale.
Kui palju töötajad varastavad teie poodides Venemaal? Meie töötajad Venemaal varastavad vähem kui Soomes.
Enimloetud
Viimased uudised
Aasta Kaubandustegu kategooriavõitjad | Viru Keskuse siseveebi käivitamine
Konverentsid ja koolitused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kaubandus esilehele
