Autor: Kristi Malmberg • 10. detsember 2012

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Järgneb Kristjan Tamla kommentaar:

Täpsustatud III kvartali majanduskasvu hinnang näitas, et kasvu kiirenemine toetus sisemaisele nõudlusele. Netoekspordi panus oli seevastu nii suures ulatuses negatiivne viimati majanduse buumiaastatel.

Sisenõudlust on üle 1,5 aasta vedanud investeerimisaktiivsus (+34% võrreldes eelmise aastaga), mis tugines suuresti Co2 kvoodimüügile ning EL-i subsiidiumidele. Nende välismaiste rahaliste katteallikate toel on ehitustegevuse mahud kasvanud juba võrreldevale tasemele buumi keskpaigaga. Nii oli ehituses loodud lisandväärtus vaid 10% võrra madalam kõigi aegade rekordmahust 2008.a III kvartalis.

Lisaks investeerimisaktiivsusele kiirenes III kvartalis ka eratarbimine (+6,5% võrreldes eelmise aastaga). Kõigi aegade madalaimale tasemele langenud intressid ja jätkunud sissetulekute kasv on tarbimiskulutusi soodustavad tegurid. Samas tuleb arvestada, et kvartal varem oli tarbimiskulutuste kasv väga väike (alla 2% võrreldes eelmise aastaga), mistõttu oli kiirenemine osaliselt ka tehnilise iseloomuga. Kahe kvartali keskmisena püsis tarbimiskulude kasv 4% lähedal, kus ta on olnud viimase 1,5 aasta jooksul.

Ettevaates on tõenäoline majanduskasvu aeglustumine. Aasta viimase kvartali alguse kohta laekunud jaemüügi andmed viitavad sellele, et pidurdunud on tarbimisaktiivsus. Lisaks on maailma majanduskasvu jahenemine  jõudnud meie peamiste kaubapartnerite Soome ja Rootsi tööstussektoritesse. Sealt jätkab see edasi kandumist ka meile.

Viimastest suurematest langustest on Eesti eksportiv sektor väljunud oluliselt tugevamana ja võitnud rahvusvaheliselt turuosa. Saab näha, kas see kordub ka seekord.