Autor: Kadri Põlendik • 9. juuli 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Kui võtame loogilise turuarengu ja eeskujuks Euroopa proportsioonid, siis hüpermarketitel Eesti turul on ilmselgelt arenguruumi,“ ütles Lainas. Samas tõdes ta, et Eestis on toimunud 20 aastaga tohutu areng, kus on liigutud väikepoodidest suuremate ketipoodide juurde.

„Põhjus on olnud hästi palju tarbijate vajaduses kinni. Kui 15 aastat tagasi oli valikus kolm leiba ja see tundus olevat piisav, siis tänasel päeval keskmine klient eeldab, et tal on vähemalt 20 sordi vahel valida,“ selgitas Lainas. Ta märkis, et kui vaadata turu arengut Lääne-Euroopas, kus see on toimunud üle 20 aasta, ja kõrvutada osakaale, siis on näha, et Eestis on hüpermarketitel veel kasvupotentsiaali.

„Need on pikaajalised trendid, mis võiksid turul aset leida,“ lausus Lainas, „Kui kiiresti see realiseerub ja millal, on iseküsimus, sest turu areng ei ole lineaarne ega toimu 1-2 aastaga.“

Küll aga leidis ta, et praegu läheb hüpermarketitel hästi. Kui värskest jaekaubanduse statistikast selgus, et toidukaupade kauplustes kasvas jaemüük 13% ning supermarketites vaid 2%, pidas Lainas põhjuseks väikekaupluste eelistamise asemel hoopis hüpermarketite külastamist. Ta lisas, et kui siinne turg peaks arenema Euroopa keskmiseks, siis loogika kohaselt väikepoodide osakaal võib veelgi kukkuda ning hüpermarketite osa märkimisväärselt tõusta.

„Kui supermarketid on kaotanud, siis võib-olla on hüpermarketid võitnud. Eriti kui vaatame, et inimesed ostavad korraga rohkem ja pigem tehakse suuri oste,“ rääkis Lainas. Tema sõnul on Prismas ostukorvi suurenemist juba ammu täheldatud. „Me näeme klientide käitumisest, et inimesed on hakanud poest korraga rohkem ostma. Käiakse harvemini, aga ostetakse rohkem,“ tähendas ta. Võimalik põhjus võib olla tema hinnangul selles, et külastajad on muutunud ratsionaalsemaks ning poodi minnes teevad ostud nimekirja põhjal, mis välistab nii impulssostud, kui hoiab ka aega kokku.

Üldisest jaekaubanduse müügistatistikast selgub, et väga paljud sektorid on oluliselt kasvanud. Sama kehtib ka Prisma kohta, kus on pikka aega olnud müügikasv üle turu keskmise. Kui küsida, kas on ka mingisuguseid raskusi, vastas Lainas, et konkurents on tihe.

„Muidugi annab kasv mingid eelised, aga ega konkurendid ei maga, turg on väga tihe ja kõik peavad kogu aeg vaatama, kus saaks midagi paremini teha,“ tõdes Lainas.

Jaekaubanduse tulevik sõltub tema hinnangul paljudest teguritest ja maailma majandusest, tähendades, et kõik, mis toimub Euroopa Liidus ja mujal, mõjutab ka meid.

„Mis me Eestis huviga jälgime, on palgateema. Seda kirjutavad kõik, et töökätest on tegelikult puudus. Küsimus on see, kuidas edasi läheb, et kui palgad on hakanud tõusma, kas saab rääkida ka tootlikkuse kasvust.“