Vene salasigarettide arv vähenenud üle viie korra

Eelmisel aastal sisenes Venemaalt läbi kolme maanteepiiripunkti kokku üle 2,4 miljoni inimese, kes tõid Eestisse hinnanguliselt 37 miljonit salasigaretti, teatas maksu- ja tolliamet.

Ameti tollikorralduse osakonna juhataja Urmas Koidu sõnul lisanduvad sellele kogusele veel lubatud koguses imporditud sigaretid, millest suur osa müüakse paraku edasi.

"Langus on tulnud eelkõige sellest, et eelmise aasta algusest hakati eraldi tegelema rikkujatega, kes jäid vahele väikeste koguste salasigarettidega. Näiteks ei ole alates 2013. aasta algusest ühelgi isikul võimalik enam salasigarettidest loobuda ja kõigi rikkujate suhtes algatatakse menetlus, mis enamikul juhtudel toob kaasa ka trahvi," selgitas ta.

"Eelmise aasta 1. detsembrist kehtima hakanud aktsiisikaupu puudutavate piirangute mõjul ootame Venemaalt toodavate salasigarettide arvu jätkuvat langust, sest korduvpiiriületajate arv on oluliselt vähenenud ja just suur osa korduvpiiriületajatest olid need, kes piirijärjekordi tekitasid ning aktsiisikaupasid Eestisse tõid," rääkis Koidu.

Mullu detsembris langes igakuiselt Eestisse sisenevate korduvpiiriületajate arv Narvas võrreldes 2012. aastaga neljandiku ehk 24 000 inimese võrra. Politsei- ja piirivalveameti andmeil on piiriületajate koguarv samal perioodil vähenenud ligikaudu 16 000 inimese võrra, mis tähendab, et langus on toimunud just korduvpiiriületajate arvelt. Samas on kasvanud turistide arv.

Urmas Koidu sõnul on korduvpiiriületajate arvu vähenemine ning kiirendatud passikontroll politsei- ja piirivalveameti poolt muutnud Eesti külastamise turistidele märgatavalt lihtsamaks.

"Need numbrid tähendavad seda, et ainuüksi Narvas toodi möödunud aasta detsembris Eestisse ligi 1,3 miljonit sigaretti vähem kui aasta varem samal ajal. Põhjapanevaid järeldusi on veel vara teha, kuid selle aasta jaanuaris on Eesti maksumärgiga sigarettide müük Narva poodides võrreldes novembriga kasvanud keskmiselt umbes 60 protsenti," tõi ta näite olukorra järjepideva paranemise kohta.

Narva maanteepiiripunkti vanempiiriametnik Jaanika Karpi sõnul on seadusemuudatus andnud positiivse mõju piiriületuse kiirusele. "Korduvate piiriületajate arvu vähenemine teeb piiriületuse mugavamaks ja sujuvamaks nii turistidele kui ka teistele piiriületajatele. Paari aasta taguse ajaga võrreldes on kordades vähenenud ooteaeg elavas järjekorras. Keskmiselt on elava järjekorra pikkus argipäevadel ligi kaks tundi, veel paar aastat tagasi pidi piiriületust sõidukiga ootama kuni paar ööpäeva," rääkis ta.

"Mis kõige olulisem – piiriületuse ooteaeg ei pikenenud märkimisväärselt ka turistide Eestist lahkumise ajal jaanuari esimestel päevadel," lisas Karp.