Eesti on salasigarettide levikult jätkuvalt Euroopa esiviisikus

2013. aastal tarbiti ELis 58,6 miljardit salasigaretti, mis on võrdväärne Hispaania ja Portugali seadusliku sigaretituruga, ja saamata jäi 10,9 miljardit eurot maksutulu. 2013. aastal olid kõikidest ELis tarbitud sigarettidest 10,5% ebaseaduslikku päritolu, 2012. aastal oli see näitaja 11,1% ja 2011. aastal 10,4%. Peamiselt salakaubanduse eesmärgiks toodetud nn “odavate valgete” sigarettide arv tõusis rekordilise 19,6 miljardi sigaretini, 2006. aastal oli see näitaja peaaegu null.

Hoolimata 2013. aasta ebaseadusliku turu üldisest langusest on ELi tubakatoodete must turg liikmesriikidele siiski oluline saamata jääva tulu allikas ning arvestatav konkurent seaduslikele tootjatele ja kaubandusele. See ebaseaduslik tegevus ei tekita ainult majanduslikku kahju, vaid õhutab kohalikku kuritegevust. Euroopa Komisjoniga sõlmitud koostöölepingutes kehtestatud nõuete kohaselt jätkab tubakatööstus märkimisväärsete ressursside panustamist salasigarettide vastasesse võitlusse, olles veendunud, et efektiivsed lahendused vajavad valitsuste, õiguskaitseasutuste, tootjate ja jaemüüjate tugevat koostööd.

Eestis on piiriülese kaubanduse tõkestamiseks võetud tarvitusele mitmeid meetmeid, näiteks riigipiiril kasutatava tehnika uuendamine. Lisaks on Eestis riigi poolt läbi viidud teavituskampaaniaid, keskendudes salasigarettide ohtudest teadlikkuse tõstmisele.

Esimest korda alates uuringu esmasest läbiviimisest 2006. aastal on KPMG uuringut rahastanud kõik neli ELis tegutsevat suurimat tubakatootjat: British American Tobacco, Imperial Tobacco, Japan Tobacco International ja Philip Morris International (PMI). Nõnda pääseb KMPG ligi suuremale andmekogule, mis on aidanud täiustada ja parandada analüüsi. Enne 2013. aastat rahastas uuringut PMI ühe kohustusena, mis oli kehtestatud ettevõtte ja Euroopa Komisjoni koostöölepingus.