Autor: Eliisa Matsalu • 3. märts 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tallinna kaubanduskeskuste konkurentsisituatsiooni ja jaeseire uuringu järgi on viimasel aastal märgatavalt langenud inimeste komme valida ostukohaks kõige odavama hinnatasemega pood. „See näitab, et tarbijal on raske enda jaoks selgeks teha, mis pood pakub odavamaid tooteid. Jaekettide hinnad on ühtlustunud ning pidevad kampaaniad ja eripakkumised teevad ostja jaoks eelistuste tegemise keeruliseks,“ ütles TNS Emori uuringuekspert Kersten Jõgi täna BestSalesi ja kaubandus.ee korraldatud tootjate ja jaekettide seminaril.

Kampaaniate rohkus on langetanud ka inimeste kommet sooduspakkumiste ajal kaupade pikemaks ajaks varumise. Möödunud aastal tegi seda 39% ostjatest, 2012. aastal oli nende osakaal 52%.

Atraktiivsemaks kampaaniaks peeti Selveri laadapäevi, mida eelistas 20% vastanutest. Teisel kohal olid 12 protsendiga Konsumi Väikese Taksi Päevad. Peale nende hinnati atraktiivseks veel Stockmanni Hulle Päevi, Rimi Tudish Piipi ja Mammutpäevi ja Maxima Maximüüki.

Uuringu järgi on Eesti tarbija jätkuvalt hinnatundlik. 74% inimestest võrdleb hindu enne ostu, enam kui pool ostab eelkõige allahindlusega või eripakkumisel tooteid. „Kollane silt meelitab jätkuvalt ostma,“ märkis Jõgi. Ta lisas, et inimesed on kampaaniatega harjunud ja üha enam oodatakse odavamaid pakkumisi ja kvaliteetsemate toodete soodustusi.

Uuringust ilmes, et inimesed mõtlevad üha enam enne poodiminekut selle peale, mida osta tahetakse. Kui 2012. aastal plaanis oste ette 69%, siis möödunud aastal tegi seda koguni 80% tarbijatest. Jõe ütlust mööda on siiski leti ääres impulsiivsete ostude osakaal suurem. „Tarbijal on meeletu tootevalik. Näiteks on Eestis poodides müügil 274 erinevat jogurti nimetust, 56 brändi ja alambrändi varianti ning 96 erinevat maitset,“ märkis Jõgi. Tema sõnul peavad poed üha enam mõtlema selle peale, kuidas oma tooteid tarbijatele atraktiivseks teha. „Tegelikult ei ole inimesel ju nii palju valikuid vaja,“ märkis ta.

Jõe sõnul langes möödunud aastal ostlemist nautivate inimeste osakaal kuue protsendi võrra. „Paljud inimesed võtavad ostlemist kui tüütut kohustust,“ ütles ta. Viimastel aastatel on aga tõusnud internetikauplustest ostjate osakaal. Praeguste andmete järgi pole netipoodidest kunagi kaupa ostnud 51% inimestest, kuid Jõe sõnul võib järgmistel aastatel netipoodide kasutajate arv tõusta koguni 56 protsendini. Internetikaupluste eeliseks peetakse mugavust, miinusteks aga aeglast teenindust ja kaupade katsumise võimaluse puudust.

Ennekõike loeb kliendile poevaliku juures ostukoha asukoht ja suurus. Koguni 81 protsenti tarbijatest eelistab suuremaid ostukohti. „Tarbijale on oluline lai kaubavalik, aga ka see, et poes oleks tema soovitud toodet olemas,“ märkis Jõgi.