Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti e-kaubandus kogub hoogu
Teisipäeval toimunud Makselahenduste Otsustajafoorumil rääkis Aavik e-kaubanduse osakaalust tavakaubanduses, hetketrendidest ning e-kaubanduse lähitulevikust ja makselahenduste roll e-kaubanduses.
Intervjuu Eesti e-kaubanduse Liidu juhatuse aseesimehe Henrik Aavikuga:
Milline on makselahenduste roll edukate e-kaupluste strateegias?
Veebipood ei ole tarkvara vaid äriprotsess. Peale veebilehele on seal veel raha kättesaamise ülesanne ja logistikaülesanne kauba kohale toimetamiseks, mõlemad ülitähtsad.
Makselahendustes ei ole erilist innovatsiooni toimunud. Innovaatiline makselahendus peaks olema sihtriigi kliendile mugav ja käepärane ning kauplejale odav. Vene inimesel näiteks ei ole võimalik osta Eesti veebipoest kaupa, sest pole lahenduse pakkujat, kes aitaks need rublad kokku koguda.
Erinevad iPhone’i lisaseadmed, millest krediitkaarti läbi tõmmata, ei ole eriti innovaatilised makselahendusena, ehkki on kahtlemata seksikad seadmed. Tekkima peab teenusepakkuja, kes raha igalt poolt maailmas kiiresti ja odavalt koju toob. Ideeliselt on PayPal väga hea teenus, kuid see ei ole tihti kasutajasõbralik ei maksja ega kaupmehe suunal.
E-kaubanduse osakaal Eesti kaubanduses - millised on trendid, kuidas kasutatakse ära online-võimalusi, millised on parimad näited?
Firmade poolelt on enamus Eesti e-kaubandusest on suunatud koduturule, sest väga keeruline on väljapoole lahendada logistikaküsimust ja makseküsimust. Teine vaatenurk on selles, et legend globaalsest veebiärist vastab tõele ainult osaliselt. Veeb on vaid üks kanal. Kui räägime omnichannelist, siis kaubandusettevõte kasutab poe kõrval ka veebi ja mobiili. Erinevate kanalite sünergia tõttu ei ole veebiäridega mõistlik pärispoest liiga kaugele minna.
Ostjaskond on väiksem kui keskmiselt EU-s, sest puudub usaldus kohalike veebiäride vastu. Alles viimasel ajal on tarbijakaitseamet loobunud kampaaniatest „ära osta internetist“. Usalduse puudumise üks põhjus on ka selles, et Eesti tugevad brändid ei ole läinud internetti. Samuti ei toeta EAS veebikauplejaid nii nagu teisi valdkondi.
Tulemus on käes -- kui veel aasta tagasi liikus Eesti e-ostjate rahast 20% välismaale, siis täna juba 50%. E-kaubanduse maht aastas on hinnanguliselt 550 miljonit eurot ja kodumaale jääb alla 300 miljoni, see trend on kiires kasvus.
Turvalisus ja usaldus e-keskkonnas - mida uut selles vallas maailmas kasutatakse?
Hetkel kuum
Tehniline turvalisus on tehniline ülesanne. Kasutatakse SSL standarte, DNS-SEC domeeniturvalisuse standardeid. Usaldus tekib kliendi kõrvade vahel. See tekib brändi tuntusest ja klienditeeninduse kiirusest ja sujuvusest. Euroopa Liidu tarbijaõigused on karmid ja lähevad suvest veelgi karmimaks. Nendega hakkama saamine on raske, aga toob ilmselt kaasa usalduse kasvu ja sealt ka suuremad käibed e-kanalis. Makselahendused ja tehniline turvalisus peab kasvavate mahtudega kaasa tulema.
Toimub ka innovatsioon logistikavaldkonnas. Täna ei pakuta veel samal päeval kaupade kohale toimetamist. Usun, et aasta pärast on selline teenuse tase juba olemas. New York ja London suudavad seda teha ja tõenäoliselt juhtub see ka Tallinnas.
Lähituleviku e-kaupluste lahendused, kus makselahendused on olulisel kohal - näiteid Eestist ja mujalt?
Täna on veeb, juurde tulevad mobiilid ja ühel hetkel muutub veebipoeks ka sinu külmkapp, mis automaatselt uusi toiduaineid tellib.
Ma kahtlen sügavalt, et järgmise viia aasta jooksul hakatakse Eestis droonidega kaupa kohale tooma. Makselahenduste osas peavad hinnad jõudma alla 1% tehingu väärtusest ja palju kiiremaks. Kindlasti tulevad krüptorahad, mis tähendab, et tarbijal on võimalik sisuliselt ilma kuludeta müüjale raha saata.
Suured veebipoed lähevad veel suuremaks ning tekivad poed, kust saab usaldusväärselt kõike ning võid maksta korra kuus, millele lisanduvad veel lisateenused. Nendele sekundeerivad väikesed nišipoed veebis.
Ostuklubid täies mahus Eestisse ei jõudnudki, vaid Ooolalaa on turul aktiivselt toimetamas. Tulemas on subscription-põhised poed, kus püsitellimuse alusel saavad näiteks emad osta mähkmeid ja kohvi ning mehed päevasärke.
Kvaliteetne kaubanduspind ei kao e-poodide tõttu kuhugi. Tõenäoliselt kasvab füüsilise pinna roll showroomina, pärast mida minnakse ostu sooritama internetti, kuid pind ise ei kao.
Enimloetud
1
Viimased uudised
Müüki ei kasvata käsk, vaid seda toetav organisatsioonikultuur!
Konverentsid ja koolitused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kaubandus esilehele
