Autor: Maarit Eerme • 11. aprill 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Klienditeenindaja ei julgeb teha seda esimest sammu ja astuda kliendi juurde,“ rääkis Soosaar, lisades, et kui klient laseb endale lisatooteid pakkuda, siis tuleb müüjal ka julgus ning tulemuseks on head müüginumbrid.

Soosaare sõnul on lisamüük teenindajale emotsionaalse barjääri ületamine. „Teenindajad räägivad, et nad ei ole valmis lisamüüki tegema, sest klient ei ole valmis midagi juurde ostma,“ rääkis Soosaar. Tema sõnul selgub mystery shoppingu uuringutest see, kas kui teenindaja julgeb minna kliendi juurde ja anda endast märku, siis annab see kliendile märku, et teda on tähele pandud ja ta teab, kelle poole vajadusel pöörduda.

Selveri turundusdirektor Ruth Aarma sõnul on neil kauplustes pigem teenindajad kui müüjad. „Meie jaoks on tähtis, et teenindaja oskaks klienti aidata ning juhendada õige toote juurde,“ ütles Aarma.

„Statoili teenindajad pakuvad alati kabanossi juurde „midagi juua“ või hommikul värsket ajalehte, aga see tekitab pigem hea tunde, kui pealesurutud müük,“ rääkis TNS Emori suunajuht Agne Kinks. Kinksi sõnul on toote kvaliteet siiski olulisem kui teenindus. „Müüja võib sulle toodet pakkuda meeldivalt ja suure naeratusega, kuid kui toode on koju jõudes halvaks läinud, siis ei tee meeleolu heaks ka kogetud meeldiv teenindus,“ rääkis Kinks.

„Lisamüük on lisakäive ning hea teenindus peaks olema ettevõtte jaoks oluline,“ ütles Kinks.