Autor: Maarit Eerme • 29. august 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tarbijakaitse sõnul peavad ettevõtjad veenduma, et reklaamid, mille sihtrühmaks on peamiselt lapsed, ei sisaldaks otsest ega kaudset üleskutset, mis suunaks last nõudma täiskasvanult reklaamitava kauba omandamist või teenuse kasutamist. Samuti ei tohi sellised reklaamid õhutada lapsi iseseisvalt kaupa või teenust ostma. Kõik ostma kutsuvad või kingituse saamise võimalusele viitavad reklaamid tuleb kindlasti tähelepanelikult üle vaadata.

Samuti ei tohi tekitada reklaamiga lapses tunnet justkui mingi kauba ostmine või teenuse kasutamine muudab ta teistest paremaks või selle puudumisel halvemaks. Kuna perede väärtushinnangud ning materiaalsed võimalused on erinevad, võib lastel selliste reklaamide mõjusfääris tekkida alaväärsustunne.

Kahtluse korral, kas tegemist on peamiselt lastele suunatud reklaamiga, tuleb hinnata nii reklaami teostust, kujundust ja väljenduslaadi. Samuti tuleb määratleda reklaamitava toote või teenuse sihtgrupp või lubatavate auhindade sihtgrupp. Juhul kui sellisel hindamisel leiab kinnitust seotus lastega, on vajalik järgida ka lastele suunatud reklaami nõudeid.

Lastele suunatud reklaami nõuded tulenevad reklaami- ja tarbijakaitseseadusest. Nõuete sisu paremaks mõistmiseks ning nende ühetaoliseks täitmiseks on tarbijakaitseamet koostanud soovitusliku juhendi. Amet on alati valmis ettevõtjaid reklaamikampaaniate väljatöötamisel ka nõustama. Juhul kui valmiskampaania on lastele suunatud reklaami nõuetega vastuolus, on seda sageli võimalik selliselt korrigeerida, et kampaania katkestamine pole vajalik.

Lisaks eeltoodule tuletab amet meelde, et seaduse järgi on reklaam keelatud koolieelse lasteasutuse, põhikooli, gümnaasiumi ja kutseõppeasutuse kasutuses olevates ruumides.