1. september 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Ameti poole pöördub alatihti tarbijaid, kes on ostnud tavakauplusest mingi toote ning hiljem kodus avastanud, et selle suurus, värv või muu omadus neile siiski ei sobi. Tarbijad on nördinud, kui kaupleja pole nõus kaupa ümber vahetama või kaupa tagasi võtma ja raha tagasi andma.

Euroopa Liidu liikmesriikide (v.a Leedu) seaduste järgi sellist kohustust tavapoel tõepoolest pole. Kauba tagasivõtmine või ümbervahetamine on võimalik ainult siis, kui kaupleja teeb seda vastutuleku korras.

Hoolimata sellest, kas kaup on ostetud tavapoest või sidevahendi teel, on tarbijal õigus toode ümber vahetada või raha tagasi saada juhul, kui sellel esineb puudus. Kui inimene kasutab toodet mittesihipäraselt, lõhub või kahjustab seda muul moel, siis pole tegemist puudusega tootega. Kui võib siiski eeldada, et tegemist on tootmisveaga või toode ei vasta lepingutingimustele, siis on tarbijal õigus esitada kauplejale pretensioon kahe aasta jooksul alates ostu tegemisest.

Kui tarbija kasutab pretensiooni esitamise õigust, siis on kauplejal esimese kuue kuu jooksul kohustus tõendada, kas tootel on tootmisdefekt või mitte. Pärast seda aega tasub tõendamise eest süüdi jääv pool. Kui ekspertiis tuvastab tootmisdefekti, siis on kauplejal esmalt õigus puudusega toode parandada või uue kaubaga asendada. Kui asja parandamine või asendamine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui müüja keeldub asja parandamast või asendamast või ei tee seda mõistliku aja jooksul või kui müüja tekitab ostjale asja parandamise või asendamisega põhjendamatuid ebamugavusi, võib ostja müügilepingust taganeda ehk raha tagasi nõuda.

Autor: aripaev .ee, Kadri Põlendik