Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kaubamärgi kaitse praktilisi aspekte
Tänapäeva karmides konkurentsitingimustes kasutavad paljud ettevõtted oma kaupade-teenuste eristamiseks ja reklaamimiseks kaubamärki. Eriti hoolikas tuleb olla asjaolu tuvastamisel, kes on kaubamärgina registreeritava tähise välja töötanud ehk loonud ning millised õigused sellel isikul on tekkinud.
Kaubamärgi valikul on tähtis arvesse võtta, et selleks eesmärgiks välja valitud tähise kaubamärgina registreerimine ei tohi kahjustada teiste isikute õigusi. Vastasel juhul võib kaubamärgiomanik leida ennast ebameeldivast olukorrast, kus varasemate õiguste omanik esitab tema vastu kohtusse hagi kaubamärgiomaniku ainuõiguse tühiseks tunnistamise nõudes. Sellise nõude rahuldamisel kaotab kaubamärgiomanik aega ja raha ning ainuõigused oma kaubamärgile.
Kaubamärgi tähendus
Kaubamärk on tähis, mida ettevõtjad kasutavad oma kaupade või teenuste eristamiseks teiste ettevõtete kaupadest või teenustest. Kaubamärgi peamine eesmärk ongi selgelt eristada ühe konkreetse ettevõtja kaubad või teenused kõigist kaubaturul pakutavatest teistest analoogsetest toodetest, tõmmates endale võimalikult paljude ostjate tähelepanu. Mida tuntum on kaubamärk, seda suuremaid konkurentsieeliseid see ettevõttele annab. Kaubamärgi väljatöötamiseks ja selle maineväärtuse kasvatamiseks teevad ettevõtted sageli märkimisväärseid kulutusi.
Kaubamärk võib olla kas sõna-, kujutis-, heli-, lõhna- või ruumiline märk ja ka eelnevatest kombineeritud märk. Praktikas on kõige levinumaks kaubamärgiks kombineeritud sõna- ja kujutismärk.
Sõnamärgi väljamõtlemise ja valimisega saavad ettevõtted ise hakkama. Kujutismärgi ja/või kombineeritud märgi ning nende variatsioonide väljatöötamiseks kasutavad aga paljud ettevõtted ka professionaali abi või otsivad sobilikke kujutisi lihtsalt internetist. Ei ole samuti välistatud, et näiteks ettevõtte väljavalitav ruumiline kaubamärk on mingi olemasolev kujutava kunsti teos. Kui kaubamärgi kujutise loonud isikuga (st autoriga) jäävad õigussuhted õigel ajal reguleerimata, võib see kaubamärgiomanikule tuua hiljem kaasa tõsiseid probleeme.
Kuidas kaubamärki valida
Õige kaubamärgi valik on ettevõttele väga oluline. Hästi valitud kaubamärk aitab paremini edendada ettevõtte kaupade või teenuste müüki. Samas tuleb hoolikalt silmas pidada, kas kaubamärgi registreerimine ei kahjusta mitte teiste isikute varasemaid õigusi. Praktikas esineb küllaltki sageli selliseid juhtumeid, kus kaubamärgina registreeritav kujutis on samal ajal autoriõigusega kaitstav teos ning kaubamärgi registreerimist taotlev isik pole seda ise loonud. Näiteks joonistab kunstnik mõnd looma kujutava originaalse pildi (mis on autoriõigusega kaitstav teos) ja selle pildi registreerib kaubamärgina ettevõte, kes ainult tellis pildi joonistamise töövõtulepingu alusel. Sellisel juhul on kujutise kaubamärgina kasutamiseks vaja saada autorilt luba. Ka kaubamärgiomanikule endale võib alles hiljem teatavaks saada ebameeldiv tõsiasi, et registreeritud kaubamärk kahjustab kellegi teise varasemat autoriõigust. Kuivõrd intellektuaalse omandi liikidel on erinev õiguskaitse – teoste õiguskaitse tuleneb Eestis autoriõiguse seadusest (AutÕS) ning kaubamärkide õiguskaitse kaubamärgiseadusest (KaMS) –, siis tuleb kaubamärkide kaitsel arvestada mõlemas õigusaktis sätestatuga.
Kaubamärgiomaniku ainuõigused
Selleks et kaubamärgiomanikul tekiksid KaMS-is ette nähtud kaubamärgiomaniku ainuõigused, tuleb kaubamärk registrisse kanda. Ilma registreerimata saavad kaitse üksnes üldtuntud kaubamärgid. Eestis on vaja teatud tähise registreerimiseks kaubamärgina esitada taotlus patendiametile. Registreeritud kaubamärgi omanikul on kaubamärgi kasutamiseks ainuõigus. Ta võib keelata teistel isikutel registreeritud kaubamärgiga identse ja sarnase kaubamärgi kasutamise samade või sarnaste kaupade tähistamiseks. Ent kaubamärgiomanik võib anda teistele isikutele ka litsentsi ehk loa oma kaubamärgi teatud viisil kasutamiseks, enamasti litsentsitasu eest.
Nõuded kaubamärgi registreerimise taotlusele sätestab KaMS-i § 28 lõige 2. Enne kaubamärgi registrisse kandmist teeb patendiamet vastava ekspertiisi.
Patendiamet kontrollib ekspertiisi käigus kaubamärki KaMS-i § 9 lõikes 1 (s.o absoluutsed kaubamärgi õiguskaitset välistavad asjaolud) ja §-s 10 (s.o suhtelised kaubamärgi õiguskaitset välistavad asjaolud) sätestatu suhtes. Suhteliseks kaubamärgi õiguskaitset välistavaks asjaoluks on mitmesuguste varasemate õiguste olemasolu. KaMS-i § 10 lg 1 punkt 6 näeb ette, et õiguskaitset ei saa muu hulgas selline kaubamärk, mille kasutamine kahjustab varasemat õigust nimele, isikuportreele, kinnistu nimetusele, arhitektuuriobjekti nimetusele või kujutisele, autoriõiguse või tööstusomandi esemele või muud varasemat õigust. On selge, et patendiamet ei suuda enne kaubamärgi registreerimist praktikas alati sajaprotsendiliselt veenduda, kas kaubamärgi registreerimine kahjustab näiteks mõne autoriõiguse objekti puhul varasemat õigust või mitte. Autoriõigus tekib teose loomisega. Autoriõiguse tekkimine ei tohi olla mingil viisil seotud registrisse kandmisega, seetõttu pole praktikas lihtne tuvastada, kas tegemist on autoriõigusega kaitstava teosega ning kes on sellise teose autoriks. “Varasem” selles kontekstis tähendab seda, et autoriõigus oli olemas juba enne, kui esitati kaubamärgi registreerimise taotlus.
Hetkel kuum
Kui tähis on autoriõigusega kaitstavaks teoseks, mille kaubamärgina registreerimiseks ja kasutamiseks ei ole tähise loonud isik (ehk teose autor) andnud oma luba, siis on asjast huvitatud isikul iseenesest võimalik nõuda kaubamärgiomaniku ainuõiguse tühiseks tunnistamist KaMS-i § 52 lõike 1 kohaselt. Varasemate õiguste omajaks tuleks KaMS-i § 52 lõike 1 tähenduses seejuures pidada nii autorit kui füüsilist isikut kui ka vastavate autoriõiguste omajat. Niisuguse nõude aegumise tähtaeg on viis aastat pärast kaubamärgi kasutamisest teada saamist, või tähtajatult, kui kaubamärgi registreerimise taotlus oli esitatud pahauskselt. Nõude rahuldamisel kaotab kaubamärgiomanik aega ja raha ning ainuõigused oma kaubamärgile. Tuleb silmas pidada, et teose autoril on oma teosele kõik AutÕS-s ette nähtud autoriõigused.
Oma kaubamärgi kaitsmine
Kaubamärgi valimise ja väljatöötamise etapis tuleks kõigepealt teha otsingud vastavatest andmebaasidest, selgitamaks, kas valitud tähist on üldse võimalik kaubamärgina registreerida ja kasutama hakata või tuleks edasiste probleemide vältimiseks valida kaubamärgiks hoopis mingi muu tähis. Praktikas on mõistlik enne kaubamärgi registreerimise taotluse esitamist üritada muu hulgas teha kindlaks, kas tähis kujutab endast autoriõigustega kaitstavat teost ning ega väljavalitud tähise registreerimine ei kahjusta kellegi autoriõigusi.
Eriti hoolikas tuleb olla asjaolu tuvastamisel, kes on kaubamärgina registreeritava tähise välja töötanud ehk loonud ning millised õigused sellel isikul on tekkinud.
Kui kaubamärgi on ettevõtte jaoks teinud keegi näiteks töövõtulepingu alusel, siis peaks ettevõte sõlmima tähise loonud isikuga lepingu autori varalise autoriõiguste üleandmiseks või litsentsilepingu vastavate õiguste kasutamiseks loa saamiseks.
Litsentsilepingu sõlmimisel tuleks eelistada ainulitsentsilepingut, välistamaks, et sama teost kasutab keegi teine. Kindlasti tuleb silmas pidada, et kaubamärgi väljatöötamisel saavad ka ettevõtte enda töötajatel tekkida selle suhtes teatavad autoriõigused. AutÕS-i § 31 lõike 1 kohaselt lähevad seaduse alusel tööandjale üle nimelt üksnes töötaja varalised autoriõigused ning ka need ainult teose kasutamiseks tööülesannetega ettenähtud eesmärgil ja piirides. Seetõttu on kaubamärgi väljatöötamisel osalevate töötajatega soovitatav sõlmida eraldi leping või reguleerida autoriõiguste küsimus täiendavalt töölepingus. Tähtis on silmas pidada, et Eestis kehtiva õiguse kohaselt ei ole autori isiklikke õigusi võimalik üle anda. Seega kui kaubamärgi on töötanud välja ettevõtte töötaja, on tööandjal mõttekas sõlmida töötajaga leping autori isiklike autoriõiguste litsentseerimiseks. Vastasel juhul ei tohi näiteks tööandja töötaja kujundatud tähist isegi mitte modifitseerida. Kui kaubamärgina registreeritav kujutis on leitud aga internetist ja viide autorile puudub, siis on praktikas äärmiselt keeruline tuvastada, kellele kuuluvad autoriõigused. Tõenäoliselt osutub mõistlikuks niisugust tähist kaubamärgina üldse mitte registreerida. Kaubamärgi valimisel, väljatöötamisel ja registreerimisel esilekerkivate küsimuste korral on mõttekas alati konsulteerida valdkonna spetsialistiga, et vältida hilisemaid probleeme õigusvaidluste pidamisel.
Väljavõte: Autori isiklikke õigusi pole Eestis võimalik üle anda
Artikkel ilmus esmalt ajakirjas RP Praktik .
Autor: Tuuli Seinberg, Elise Vasamäe
Enimloetud
Viimased uudised
Konverentsid ja koolitused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kaubandus esilehele
