Tuntud inimese kasutamine võib tunduda kindla peale minekuna, ent Küti sõnutsi peab vaatama, kas see ikka on ka kontekstis sinu ettevõtte, toote ja teenusega.
Turundusagentuuri Brandbook omanik Evelin Mägioja ütleb, et sisukama kliendilehe või -ajakirja koostamisel võiks ettevõtjad pigem klientidelt uurida, mis on need teemad, mis neid antud valdkonda puudutavates küsimustes tõeliselt huvitavad ja millele nad vastust tahaksid saada. „Inspiratsiooni võib siinkohal saada ka näiteks tarbijafoorumitest,“ märgib ta. Täiesti omal kohal on Mägioja kinnitusel ka müüdavate toodete täpsem tutvustus. „Hiljuti oli ühes telesaates juttu, kuidas külmkapis tuleks toiduaineid paigutada ja tehti ka katse, kus selgus, et keegi osalenutest ei teadnud seda. Analoogne teema sobiks kindlasti hästi mõnda kodumasinaid müüva ettevõtte kliendilehte ja aitaks kaasa ettevõtte professionaalse kuvandi loomisele.“
Säästulahendus viib brändi maine alla
Kliendilehte maht on erinev, ent Mägioja meelest pole mõtet niisama kunstlikult kliendilehte paksuks ajada. Kütt lausub, et oluline on seegi, et leht on piisavalt mahukas, et alustada dialoogi tarbijaga ehk kutsuda teda üles liituma uudiskirjaga, Facebooki lehega, tellima kliendikaarti ja nii edasi. „Kliendileht ilma dialoogita on mahavisatud raha.“ Eestlased on üldiselt üsna säästlikud, kas ka kliendilehtede pealt hoiavad ettevõtjad kokku? Anti Jürgenstein Optimast nendib, et suhtumine on sageli olnud selline, et kuna see on väga lühiajaline väljund, siis pole sellesse mõtet ka investeerida, aga ka see väike tegevus on osa suurest pildist ehk brändi kuvandist. „Viimasel ajal oleme näinud muutust – kliendilehed on parem paberil, toodetele on jäetud rohkem ruumi ja kasutatakse vähem pimedaid disainereid ja küljendajaid. Evelin Mägioja toob välja, et reklaam paberkandjal ei ole iseenesest keskkonnasõbralik tegevus, küll aga saab lehe trükkida ümbertöödeldud vanapaberist valmistatud paberile ja sellega pisut suuremat hoolivust üles näidata. „Näiteks mustvalge ajalehepaber loob lisaks omaette laheda retrohõngu.“
Omaette küsimus on, kas lisada lehe vahele ka mõni ostukupong. Mägioja sõnab, et eestlased pole harjunud kuponge kasutama. „Kuponge unustatakse kassapidajale näidata või ununevad need koguni välja lõikamata.“ Anti Jürgenstein räägib, et paljudes suurtes riikides on kupongid väga populaarsed, aga Eestis on erinevad katsetused näidanud, et see eriti ei tööta. „Eesti tarbija jaoks tekiks ilmselt küsimus, et miks pean ma mingi kupongi välja lõikama ja sellega ennast kauplusesse alandama minema – tehku kaupmees lihtsalt soodukas.“
Margo Kütt: supermarketid põletavad raha
Kliendilehe edukust on Jürgensteini meelest üsna keerukas mõõta. Müügi puhul veel, siis saad vaadata müügitulemusi, ent mainekujundusele suunatud ajakirjadega on keerulisem. „Nende tasuvust on hinnata üsna keeruline ja vaevalt, et keegi seda Eestis üldse väga vingelt teinud on. Valdavalt tehakse otsuseid kõhu,- sabakondi- või mõne teise kehaosa tunde pealt.“
Margo Kütt ütleb, et kliendileht täidab mainekujunduslikku eesmärki, kui ta toetab brändi. Üks selliseid olla Toyota kliendiajakiri. „Küsitavad on need kliendilehed, mille sisu ja vorm on läbi mõtlemata, nad ei toeta brändi, nad näevad odavad ja koledad välja ja nad leiavad koheselt tee prügikasti. Näiteks supermarketite kliendilehed, mis on finantsiliselt puhas raha põletamine.“
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!