Uuring: vargustega võitlemine pole poodnike jaoks fookuses

Varguste arv on jõudsalt kasvanud, eriti toidupoodides ja tööstuskaupade sektoris. Tegutsevad üha osavamad ja organiseeritumad varaste grupid, kelle tegevus toob kaupmeestele suurt kahju ja sunnib neid pidevalt turvameetmeid täiustama.

Kui Põhjamaades nähakse poevarguste kurja juurena iseteeninduskassasid, siis Eestis peitub põhjus inimeste kehvas rahalises seisus. „Vargused on rohkem liikunud igapäevastesse toidukaupadesse,“ ütles Selveri äriarvestuse juht Kristjan Anderson Äripäeva raadio hommikuprogrammis.

Hinnasurve ja muutuv tarbijakäitumine toovad jaekettidele uusi proovikive. Üha tõsisemateks murekohtadeks on saanud poevarguste sagenemine ja sobivate töötajate leidmine, ütles Lidl Eesti kommunikatsioonijuht Katrin Seppel.

Eesti inimeste raske majanduslik seis ja iseteeninduse lai levik poodides on muutnud osa klientidest poevarguste suhtes nii julgeks, et sellest on saanud kaupmeeste jaoks märkimisväärne probleem.

Restoranis võetakse tellimus vastu ühes seadmes, saadetakse kööki teise süsteemi kaudu ning maksmiseks tuuakse kliendile lauda kolmas aparaat. Kaupluses valib klient kauba välja, kuid ostu vormistamiseks tuleb tal saali teise otsa kassasse järjekorda minna. Selline töökorraldus on paljudele ettevõtetele veel harjumuspärane, ehkki tehnoloogia võimaldab suure osa neist toimingutest ühendada ühteainsasse seadmesse.