Hinnasurve ja muutuv tarbijakäitumine toovad jaekettidele uusi proovikive. Üha tõsisemateks murekohtadeks on saanud poevarguste sagenemine ja sobivate töötajate leidmine, ütles Lidl Eesti kommunikatsioonijuht Katrin Seppel.

- Lidl Eesti laieneb hoogsalt ning on avanud tänaseks Eestis 20 kauplust. Pildil Lidl poe avamine Keilas.
- Foto: Lidl Eesti
Inflatsioon muudab inimesed ettevaatlikumaks. Tarbijad planeerivad oma oste üha rohkem ette ja otsivad sooduspakkumisi. „Seetõttu on tulevik private label’i päralt ning üha enam lähtutakse Value for Money põhimõttest,“ ütles Lidl Eesti kommunikatsioonijuht Katrin Seppel.
Tema sõnul hakkab traditsiooniline High-Low Strategy ärimudel tasapisi kaduma. „Näeme endi kui discounter’i puhul suurt kasvuvõimalust,“ lisas Seppel.
Soovid ülevaadet toidu- ja esmatarbekaupade sektori suundumustest?
Tutvu lähemalt jae- ja hulgimüügi
aastaraportiga!
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Tuleval aastal on toiduainete jaekaubanduses olulisteks märksõnadeks omamärgitoodete kasv, kampaaniapakkumiste asendumine püsivate soodushindadega ning piiriüleste e-ostude jätkuv populaarsus tööstuskaupade kategoorias.
2026. aasta saab jaekaubanduses olema huvitav ja mitmekihiline – sektor on endiselt surve all, kuid esimesed stabiliseerumise märgid on juba näha, hindab olukorda Prisma Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaekettide olukord on jätkuvalt keeruline. Toidukaupade hinnad on tõusnud kiiremini kui palgad ning tarbijad eelistavad üha enam soodustooteid ja odavamaid välismaiseid kaupu. Ostujõu taastumist 2026. aastaks ei prognoosita ning jaeketid tegutsevad üha väiksemate marginaalidega, ütles Selveri juht Kristi Simonsen.
Creditinfo Eesti aitab ettevõtetel hinnata rahvusvaheliste partneritega seotud riske ja langetada läbimõeldud otsuseid.